Üle kümne aasta esindas Mazda linnamaasturite valiku suuremat otsa Eesti turul Tiguani suurusklassis konkureerinud CX-5, ent käesoleva kümnendi trendile kohaselt on ka Mazda nüüd otsustanud astuda suuremasse klassi, mille puhul on turule lisandunud 2022. aastast teedel vuranud CX-60 ja 2024. aastal esitletud CX-80. Viimase puhul on tegemist Euroopa turu suurima Mazdaga, mis kolmerealisena konkureerib mudelitega nagu näiteks Kia Sorento, Hyundai Santa Fe, Volkswagen Tayron, Škoda Kodiaq, Toyota Highlander ja Volvo XC90.
Väliselt pole Mazda CX-80-t arendades visuaalselt jalgratast leiutama asunud, vaid on oma kolmerealise rajanud suuresti CX-60-ne eeskujule, mille tulemusel pole mõne nurga alt vaadates isegi vennased tegelikult eristatavad. Masinad kõrvuti pannes on aga seis ilmselge, sest CX-80 on väiksemast vennast nii pikem kui kõrgem, jagades suurusklassi kõige lähedasemalt XC90-ga. Standardis saab CX-80 valge värvkatte ning lisades pakub Mazda viit mustvalget varjundit, kaht punast tooni ning ka demoautot katnud “sulanud vase” värvi, mis CX-80-le valatult sobib.
Sarnaselt väikevennale tervitab ka CX-80 vastuliiklejaid väga minimalistlike ja proportsionaalselt üllatavalt väikeste päevasõidutuledega, mis väikestest tuledest sirguvad küllalt suure iluvõreni kergelt kontuurse kapoti ees, mis kergelt võre kohale ulatub. Põrkeraualt leiame samuti kolm tuttavat õhuava, millest kaks püstistena äärtel ja üks laialt kõrge splitter kohal. Tervikuna on CX-80-ne sihikindla pilguga nina kahtlemata viisakas ja ilus, ent ilma skaalata on mudelit eestvaates väiksemast vennast küll võimatu eristada.
Ka küljel jätkab mudel oma väiksema venna stiili, kuid tänu väikestele erinevustele ja elementide omavaheliste proportsioonidele on vennased siiski, ka ilma mõõtudesse süvenemata, eristatavad. Siluett saab alguse ootamatult sirge profiiliga ninaosast ning sirgub üle salongi sujuvalt kergelt lauge tagaosani, mis gramm ümaram CX-60-ne omast. Sarnaselt vennasele lisavad küljel stiili mootoritähisega õhuavade imitatsioonid esitiibadel ja sirge lõikega rattakoobaste ümbrused, kuid kõige rohkem eristub suurem vennas küljeakende kontuuriga D-piilari juures, mis CX-60-l tõusva trendiga, ent CX-80-l langev. Veljed saab CX-80 tehasest alati 20-tollised, kuid ootuspäraselt on madalama varustuse disainid lihtsamad ja ühevärvilisemad ning uhkemad valikud mitmekülgsemad.
Tagaosas samuti ümar stiil suuresti jätkub ning eristatav on mudel vennasest tulede järgi, mis ulatuvad CX-80-l äärtelt veidi kaugemale tootja logo suunal, mis omakorda samuti veidi suurem lauge tagaakna all. Akna kohal lisab sportlikkust tiib ning põrkeraual mitmekülgsust maitsekad ja küllalt tugevad kerejooned. Tervikuna võibolla oleks võinud Mazda CX-80-ne välisilmesse veidi rohkem omapära süstida, ent samas sobib see väikevennalt tuttav visuaal kolmerealisele valatult ja milleks midagi parandada, kui see töötab.























Väiksema venna jälgedes käimisest rääkimist ei saa aga lõpetada ka CX-80-ne salongi osas, sest ka mudeli reisijateruum laenab elemente arvestataval määral gramm vanemalt vennaselt. Füüsiliste nuppude eelistamine, kaunid puidutekstuuri imiteerivad dekoorliistud, looklevad ja mitmetasandilised pinnad ning analoogstiilis kasutajakogemus loovad ühes väga mazdaliku hõngu ja elamusega interjööri, mis Jaapani autodele kohaselt ei püüa olla ei edev ega otseselt eristuv, vaid lihtsalt kvaliteetne ja heas mõttes lihtne. Materjalide valik on läbivalt kõrgel tasemel ning ehituskvaliteet on samuti väga hea.
Perforeeritud nahkkattega istmed on CX-80-s esmapilgul visuaali põhjal justkui veidi kipakad ja siledad, kuid pakuvad tegelikult ühele suurele linnamaasturile kohaselt küllalt suursugust asendit. Pigem jäigad küljetoed ja istmepõhi küll kuigi kaugele ei ulatu, kuid olenemata sellest võimaldab lai elektrilise reguleerimise ulatus mugava ja toeka asendi leida igat kasvu sõitjatel. Üldine asend on linnamaasturlikult püstine ja kõrge, kuid ei väsita ka pikematel sõitudel, ning mugavusfunktsioonidest on istmed varustatud mälufunktsiooni, jahutuse ja soojendusega. Teises reas on istmed samuti siledad, kuid reguleeritavad nii pikiteljel kui seljatoe kaldenurga osas, pakkudes nõnda piisavalt mugavat asendit. Küll aga paikneb juba teises reas põrand istmepõhjale keskmisest lähemal, mis sunnib pikemat kasvu sõitjatele veidi kükitavat asendit. Viimases reas on istmed samuti siledad, ent veidi pehmemad ja tervikuna kolmanda rea istmete kohta igati arvestatava mugavusega. CX-80 on saadaval ka kuuekohalise konfiguratsiooniga, kus teises reas valikus nii vahekäik kui eraldi keskkonsool.
Füüsilist ruumi on CX-80-s üpris ootuspäraselt. Esimesse kahte ritta mahuvad ka juhipoolel üksteise taha küllalt täpselt kaks kahemeetristki ning kahe reaga saab CX-80 vajadusel hakkama ka viie sõitjaga. Kolmandas reas on aga jalaruumi sisuliselt vaid lastele, ent pearuumi isegi pikematele ja laiuses ruumi kahele täiskasvanulegi. Tumeda sisu korral on atmosfäär salongis mõnusalt viisakas ja hubane ning olenemata suurtest gabariitidest ei jäta CX-80 salongis olles tegelikult heas mõttes üldse mitte nii suurt muljet, kui arvata võiks. Seisu saab avaramaks konfigureerida heleda nahksisu ja valikulise panoraamkatusega, ent tegelikult jõuab välist valgust arvestataval määral ka küljeakendest, ning öist sõitu meeleolustab väga tagasihoidlik miljöövalgustus kontuuridega ustel. Privaatsust saab võimendada ruloodega. Esemete hoiustamiseks on esireas väikesed uksetaskud, telefoni juhtmevaba laadija keskkonsooli eesotsas, topsihoidjad käigukangi kõrval, madal, ent arvestatava mahutavusega käetoealune laegas, prillitoos laes ja keskpärase mahutavusega kindalaegas. Teine rida saab koguni veidi suuremad uksetaskud ja topsihoidjatega käetoe ning viimane rida saab topsihoidjad.
Pagasiruumi on CX-80-l kolmanda rea taga kuni 258, teise rea taga kuni 687 ja esimese rea taga kuni 1971 liitrit, mida on küll kolmerealiste konkurentsis keskmisest vähem, ent kuna CX-80 on ka gabariitidelt oma klassis keskmisest väiksem, on ta kokkuvõttes siiski küllalt praktiline. Elektrilise luugi taga, mis võiks kusjuures avaneda veidi kõrgemale, aitavad pagasit organiseerida veidi lisaruumi põranda all, kotikonksud ja haagid ruumi nurkades. Pagasiruumi põranda alla asetatav pagasiruumi kate käib teise istmerea seljatugede taha, laadimiskünnis on praktiliselt olematu, ent põrand luugi poole veidral kombel veidi kaldu, ning seljatoed klapivad kokku viimases reas 50/50 ja teises reas 60/40 suhtes.
Kiirelt ja sujuvalt opereerivat multimeediat kuvab CX-80-ne armatuuril olenemata varustusest 12,3-tolline piisavalt terava pildiga ekraan, mis kenasti reisijate nähtavuses, ent ootuspäraselt mugavast käeulatusest väljas, sest puuteekraani asemel jätkab Mazda enesekindlalt keskkonsoolil füüsilise juhtrulliku kasutamist, mis vajab esialgu mõistagi harjumist, ent võimaldab tegelikult lõpuks palju ohutumat multimeedia kasutamist. Viimast toetavad ka füüsilised kiirteenupud ja helitugevuse rullik juhtrulliku ümber, tänu millele ei peagi kätt keskkonsoolist kaugemale viima, et tarkvaras ringi seigelda. Tarkvarast erilist funktsionaalsust otsida ei tasu, kuid kõik peamised seaded on läbivalt lihtsasti leitavad ja kasutatavad ning süsteem tervikuna ka loogilise ülesehituse ja minimalistlike visuaalidega. Analoogstiiliga jätkates on kliimaseadete jaoks Mazda CX-80-sse loonud eraldiseisva füüsilise kliimapaneeli koos ekraaniga, mille kaudu kõik seaded imelihtsalt muudetavad. Helisüsteemi osas oli demoauto varustatud valikulise Bose lahendusega, mis kohati vajab seadistamist vastavalt žanrile, kuid esitab tervikuna palasid igati puhtalt ja dünaamiliselt.
Täisdigitaalset näidikutablood esindab samuti 12,3-tolline kuvar, mis rooli taga armatuuri süvistatuna edukalt välise valguse eest kaitstud ning ka läbi rooli ava juhile kenasti nähtav. Riistvaraliselt on näidikutabloo selgema pildiga ning opereerib samuti kiirelt ja sujuvalt. Tarkvaraliselt pakub süsteem kaht põhivaadet, mis mõlemad baastasandil rajatud analoogstiilis kellade motiivile, tänu millele visuaal väga üheselt mõistetav ja selge ning vajalikud andmed igati lihtsasti leitavad. Muud konfigureeritavust süsteem juhile sisuliselt ei paku, kuid juba standardvarustusest kuvab juhile sõiduinfot ka lihtne, ent kvaliteetne esiklaasinäidik.
Proportsionaalselt paraja läbimõõdu, kauni väljanägemise, ümmarguse rooliratta ja nahkkattega kolmekodaraline püsib CX-80-ne juhikoha ees igati kindlalt käte vahel ning võimaldab oma ergonoomilise disainiga ka erinevaid käsitsusviise. Rooli multifunktsionaalsuse eest vastutavad kaks lülitit ja kolm nuppu kummalgi kodaral, mida tänu reljeefsustele, sümmeetriale ja loogilisele asendiplaanile peale mõningat harjumist imelihtne kasutada ka pilku teel tõmbamata. Parempoolsed juhivad juhiabilisi, vasakpoolsed multimeediat. Kodarate tagant leiame plastist käigulabad, rool on juba standardvarustusest soojendusega ning lisavarustusest on saadaval ka elektriline reguleerimine mäluasendiga.
Liikuma paneva tehnika poolest on CX-80 Eestis saadaval kahel erineval kujul – diislit tarbivana ja pistikhübriidsena. Mõlemal juhul jõuab ajamite jõud kõikide ratasteni ning läbi 8-käigulise automaatkasti ja Mazdale omaselt eelistab ka CX-80 kusjuures tagavedu. Tühimassi on CX-80-l 2,1 kuni 2,3 tonni.
Lahjemaks valikuks on diiselmootoriga variant, mis saab kapoti alla 3,3-liitrise rida-6 diiselajami 187 kilovati ja 550 njuutonmeetriga, mis kisuvad mudeli nullist sajani 8,4 sekundiga ning võimaldavad tippkiirust 219 km/h. Keskmiseks kütusekuluks lubatakse 5,7 l/100km. Võimsam valik kombineerib kapoti all aga 2,5-liitrise rida-4 bensiinimootori ja umbes 100-kilovatise elektrimootori, mis ammutab elektrit 17,8-kilovatt-tunnisest akust, mis omakorda võimaldab umbes 60-kilomeetrist täiselektrilist sõiduulatust. Koos arendavad mootorid aga tervelt 241 kilovatti ja 500 njuutonmeetrit, mis võimaldavad nullist sajani kiirendamist 6,8 sekundiga ning tippkiirust 195 km/h. Kütust joob pistikhübriidne mudel parimal juhul 1,6 l/100km.
Proovile pandud demoauto puhul oli meie proovida mootori poolest 3,3-liitrine vabalthingav diiselmootor oma 187 kilovati ja 550 njuutonmeetriga, mille puhul tegemist igati sobiliku mootoriga CX-80-ne suurusklassis linnamaasturile. Mõistagi kuigi sportlikku või kiiret elamust sellelt ajamilt eeldada ei tasu, kuid miks peakski? Diiselmootorile omaselt on ajami tõmme juba küllalt madalatelt pööretelt mõnusalt jõuline ning kiirused kasvavad tegelikult tehniliste numbrite kohta oodatust tempokamalt ja seda maanteekiirustest kõrgemalgi, ilma tagasisideta, et mootor mudeli massi või suurusega hädas oleks. Samuti reageerib mootor ka juhi sisendile üpris krapsakalt ning selle tulemusel CX-80 oma diiselmootoriga kindlasti kellelegi jalgu ei tohiks liikluses jääda. Kiitused kindlasti Mazdale, kes regulatsioonide kiuste oma suurt kolmerealist veel korraliku diiselajamiga, mis ka meeldivalt jõuliselt kiirendades müriseb, pakub. Sõidurežiimideks on mudelil Normal, Sport, Towing ja Off-Road ning ühele õigele Mazdale omaselt on ka pidurid CX-80-l konkreetsed ja tugevad.
Veoskeemilt, nagu öeldud, on Mazda jätkuvalt ustav oma tagavedu eelistavale nelikveole, mis tagab kindlad ja stabiilsed kiirendamised, ent võimaldab piire otsides ka saba laiemale trajektoorile suruda ning kurvidesse sisse keeramist mootori jõuga toetada. 8-käiguline automaatkast reageerib ka järskudele pedaalimistele küllalt kiirelt, vahetab käike samuti piisavalt kiirelt ja sujuvalt ning tagab meeldivalt madalad pöörded ka maanteekiirustel. Küll aga vahetab lõpuks masin käike ise ka manuaalrežiimis.
Vedrustus on CX-80-l küllalt keskpärase jäikusega, ent jätab sõites masina suuruse ja massi tõttu oodatust pehmema mulje, mille tulemusel näiteks õõtsumist sõites ei esine, kuid väiksemad konarlused ja löökaugud mööduvad küllalt märkamatult. Selle tulemusel sobib mudel küllalt universaalselt nii linna- kui maanteedele ning säilitab ettearvatavuse ja kvaliteedi ka dünaamilise sõidu ajal. Kerekaldumisi esineb ootuspäraselt palju, kuid peale mõningat harjumist need sõidukogemust ei häiri ning tervikuna on CX-80 kahtlemata üks parimaid kolmerealisi sõitjate autosid. Tõsi, kihutama või ringradasid vallutama ta kahtlemata ei kutsu, sest osa täpsust ja tunnetust tahab suure ning kõrge massi inertsi taha ära kaduda, ning füüsiliselt CX-80-ne piir hämmastavalt kaugel pole, ent dünaamika, tunnetuse ja sümbioosi osas on Mazda taas mõnusalt naelapea pihta saanud. Roolimine on CX-80-le arendatud küllalt keskpärase raskusega, kuid Mazdale omaselt ülimalt täpne, mis oma hea tagasisidega võimaldab samuti masinat ka piire otsides usaldada.
Nähtavuse osas on väiksema seltskonnaga masina ümbrus läbivalt väga lihtsasti jälgitav, ent suurema seltskonnaga liiklemisel ei teeks paha hübriidne tahavaatepeegel, sest vaid kolmanda rea peatoed võtavad juba üle poole keskmise tahavaatepeegli pildist enda peale. Gabariidid on aga samuti ühe suure tanki kohta väga hästi tajutavad ning kitsastes oludes toetab manööverdamist 360-kraadine kaamerasüsteem, mis oma küllalt kvaliteetsete kaameratega võimaldavad masina ümbrust olenemata sõidukiirusest jälgida näiteks ortofotolikus vaates. Samuti on CX-80 oma 11,6-meetrise pöörderaadiusega ka füüsiliselt küllalt edukalt manööverdatav. Müra osas jõuab salongi veidi rehvimüra, kuid tervikuna on seis koostöös hea akustikaga piisavalt vaikne.
CX-80-ne juhiabiliste hulgas on hea valgustavusega automaatsed maatriks-kaugtuled, mis lasevad end segada tänavavalgustusest, osav sõidureahoidja, mis toob vajadusel masina turvaliselt paigalseisu, pimenurga andurid, adaptiivne püsikiirusehoidja kiiruspiirikuga, automaatne hädapidurdamine, ristuva liikluse jälgimine, liiklusmärkide ja juhi monitoorimine ning parkimisandurid 360-kraadise kaamerasüsteemiga.





































CX-80 on suurepärane kolmerealine valik juhtidele, kes ei ihalda suuri puuteekraane, säravaid tarkvaralahendusi, valgusšõud ja edevust, vaid soovivad lihtsalt üht head ja kvaliteetset linnamaasturit, kus kõik vajalik tasemel ja olemas ning mis sõites võimaldab ka juhil masinaga päriselt ühe keele peale saada. On ülimalt lahe, et Mazda pole oma iseloomust ja tunnetusest lahti lasknud ka suure linnamaasturi puhul ja 21. sajandil kolmerealisest maasturist analoogelamust otsides, tasub CX-80 kahtlemata ära proovida.
CX-80 on suurepärane kolmerealine valik juhtidele, kes ei ihalda suuri puuteekraane, säravaid tarkvaralahendusi, valgusšõud ja edevust, vaid soovivad lihtsalt üht head ja kvaliteetset linnamaasturit, kus kõik vajalik tasemel ja olemas ning mis sõites võimaldab ka juhil masinaga päriselt ühe keele peale saada. On ülimalt lahe, et Mazda pole oma iseloomust ja tunnetusest lahti lasknud ka suure linnamaasturi puhul ja 21. sajandil kolmerealisest maasturist analoogelamust otsides, tasub CX-80 kahtlemata ära proovida.
Hind alates: 54 900 €
Testitud mudeli info:
67 000 €
Diisel
3.3 l I6
150 kW
5.7 l/100km
Nelikvedu
8-käiguline automaat
Max 219 km/h
0 – 100 km/h: 8.4 sec