Nagu Daciatel ikka, on ka Joggeri salongi loomisel esikohal olnud loomulikult praktilisus ja kasutajasõbralikkus. Seitsmekohalises Joggeris on see ka õnnestunud, sest mudelis on võrdlemisi mugav viibida ja seda koguni kõikidel istmeridadel. Salongi materjalide osas on peategelaseks muidugi plastik, kuid armatuurile ja käetugedele on loodud ka pehmemaid pindasid, mis Extreme varustuse korral kaetud mikrokiud tekstiiliga. Materjale arvestades on ehituskvaliteet aga üpris hea. Paneelid ei kolise ning püsivad kenasti ettenähtud kohtadel paigas.

Extreme varustuses saab Jogger mikrokiudkattega istmed, mis võrdlemisi lihtsa kujuga, kuid parajalt kogukad ning laiad, et igat mõõtu reisijad end mugavalt tunda saaksid. Küll aga pole istmete mikrokiudkate kõige hingavam, mille tulemusel võib pikematel teeotsadel hakkata istudes veidi palav. Polstrid on aga meeldivalt pehmed ning küljetoed aitavad reisijatel ka veidi kurvilistemal teedel istmel püsida. Üldine asend on pigem püstine, kuid mitte maasturlikult kõrge. Reguleerimisruumi on samuti piisavalt ning lisavarustusena on saadaval ka esiistmete soojendus. Samuti on ka Joggeri tagumistel istmeridadel võrdlemisi meeldiv reisida.

Ruumi osas on Jogger paras üllataja, sest puhtalt välisdimensioonide põhjal, mille järgi Jogger lühem ja kitsam kui näiteks Audi Q5, ei tundu mudel üldse nii ruumikas kui ta tegelikult on. Pikiteljel mahub põhimõtteliselt igale reale kenasti lausa keskmine täiskasvanu, ilma et pea- või jalaruumi osas palju probleeme tekiks. Kõige nii-öelda piiritletumaks mõõduks on auto laius, mistõttu mahub keskmisele reale mugavalt vaid kaks inimest. Samuti on veidi tüütu keskmise koha turvavöö, mis paigutatud tagumise rea kohale lakke. Üldine atmosfäär on avar ning hea väljavaade on tagatud kõikidele istmekohtadele. Esemete hoiustamiseks on loodud mitmeid süviseid ja laekaid kõikidele istmeridadele. Esireas reisijate kasutada on arvestatava suurusega uksetaskud, kindalaegas, väike tasku keskmise käetoe all ning süvis ja topsihoidjad keskkonsoolis.

Seekordse proovisõidu peamiseks põhjuseks oli aga Joggerile hiljuti tutvustatud Sleep Pack lisavarustus, millega kaasneb auto pagasiruumi üks suur vineerist kast, mis pikendatavana koos madratsiga võimaldab luua Joggeri salongi voodi. Tegemist on üpris ainulaadse tehase lisavarustusega terves autotööstusest, mis lisab juba niigi praktilisele Joggerile veel autosuvila funktsioonigi, muutes mudeli üheks väga kasutajasõbralikuks reisiautoks. Keskmisest jäigema kokkuvolditava madratsiga Sleep Pack pakub üllatavalt meeldivalt meeldivat magamisaset ka lausa kahele täiskasvanule, mahutades pikkuses ka kahemeetriseid. Salongi privaatsemaks muutmiseks kaasnevad varustusega ka mustad aknakatted ning õhu liikumist võimaldavad magades reguleerida Joggeri käsitsi opereeritavad tagumised aknad. Lahenduse kõige nõrgemaks aspektiks on aga see, et kahjuks peab voodi üles seadmiseks liigutama ka esiistmeid, mistõttu ei saa näiteks ka kahekesi reisides voodit pidevalt lahti seatuna hoida, vaid peab magamisaseme enne sõitmist taas kokku pakkima. Õnneks ei võta viimane aga kuigi palju aega. Sleep Packiga kaasneb ka kahekihiline telk, mis ühendudes ühe otsaga auto külge, loob mudeli pagasiluugi taha veel ühe klassikalise telgi suurusega ruumi.

7-kohalise istme seadistuse korral on Joggeril pagasiruumi vaid veidi üle 210 liitri, mis pole küll piisav kohvrite või muu kogukama pagasi vedamiseks, kuid ajab igapäevaste toidukottide korral siiski asja kenasti ära. Kui aga istekohti tagant vähendada, kasvab pagasiruum viiekohalise seadistuse korral 607- ning kahekohalise Joggeri puhul lausa 1819 liitrini, mille täitmine juba nii kerge pole. Üheks probleemkohaks on aga Joggeri pagasiruumi kate, mis kinnitub teise istmerea taha. Ehk kui on soovi mudeli kolmandat istmerida kasutada, tuleb kate eemaldada ning koguni kuhugi garaaži jäta, sest see ei mahu väga hästi ka kolmanda istmerea tagusesse pagasiruumi.

Kõige lihtsamad Joggerid saavad raadiosüsteemi, mille infot kuvatakse teekonnakompuutril rooli taga ning mida on võimalik juhtida roolilt, kuid uhkematele varustustele pakutakse ka puuteekraani, mille sarnane ka demosõiduki armatuurile paigutatud oli. Tegemist on võrdlemisi lihtsa ja tagasihoidliku süsteemiga, milles on aga esindatud kõik tähtsamad funktsioonid nagu käed-vaba süsteem, navigatsioon ning Apple Carplay ja Android Auto. Tarkvara on väga minimalistlik, kuid see tagab üheselt mõistetavuse. Riistvaraliselt 8-tolline puuteekraan paigutatud kenasti sõitjate käeulatusse armatuurile ning süsteem on pigem isegi üllatavalt kiire ja mugav. Helisüsteem kaotab helitugevuse valjenedes üpris kiirelt kvaliteeti ning dünaamikat, kuid erinevalt varasemalt testitud Daciadest kostab Joggeris muusika enam-vähem võrdselt kõikidele istmekohtadele. Armatuuri madalamale on paigutatud ka juba vanematelt Daciadelt ja ka Renault’delt tuttav kolme rullikuga kliimapaneel, mis on üks kõige kasutajasõbralikum ja loogilisem lahendus tervel sõidukite turul. Nupude otstarved on ilmselged ning neid on mugav ka sõidu ajal opereerida.

Näidikutablool on väikse 3.5-tollise infoekraani äärtele paigutatud kaks suuremat analoogkella tahho- ning spidomeetri jaoks. Ekraanil on info kuvamise võimalusi pigem vähe, kuid kui palju seda infot seal tegelikult vaja on. Jällegi peitub lihtsuses asja mugavus ja võlu.

Dacia mudelites laialt levinud proportsionaalselt paraja läbimõõduga neljakodaraline rool on võrdlemisi korraliku kvaliteediga, mugavatest materjalidest ning üpris hea kujuga, tänu millele püsib rool kindlalt käte vahel, pea olenemata juhi käte suurusest. Multifunktsionaalsust lisavad parajalt reljeefsed ja hõreda asetusega füüsilised nupud äärmistel kodaratel, millest vasakpoolsed juhivad püsikiirusehoidjad ja parempoolsed näidikuekraani. Multimeedia juhtimine on asetatud lisakangile rooli taha vasakule, mille kasutamine vajab veidi harjumist.