Lisaks sellele, et viimase paari aastaga on Renault kaasaegsemaks mudinud praktiliselt kõik oma küllalt pikkade ajalugudega mudelid, pole Prantsusmaa autotootja tagasi hoidnud ka uute nimede tutvustamisega. Üheks selliseks uustulnukaks on 2024. aastal teedele jõudnud Renault Symbioz, mille puhul tegemist teise kõige väiksema liikmega Renault’ suures, kuue masinaga linnamaasturite nimistus. Nime Symbioz kasutas Renault esmakordselt kusjuures juba oma 2017. aasta universaalkerega kontseptil, ent tänase kompaktmaasturiliku masina alternatiivideks on näiteks Mazda CX-30, Škoda Karoq, Hyundai Kona, Toyota Yaris Cross, Volkswagen T-Roc ning platvormi kaaslane Nissan Juke.
Väliselt pole Renault Symbiozi puhul jalgratast leiutama hakkanud ning pigem on inspiratsiooni kogutud majasiseselt, mille tulemusel näeb ta kohati lausa eristamatult sarnane välja vennasmudel Capturiga. Viimane pole visuaalselt loomulikult negatiivne aspekt, sest mõlemad mudelid näevad tegelikult omanäolised ja viisakad välja, kuid veidi kahtlaseks kujuneb kohe erinevate mudelite vajadus, mis Renault’ tihedas linnamaasturite valikus praktiliselt sama sihtgruppi püüavad. Mõõtudelt paikneb Symbioz Renault’ linnamaasturite valikus 18 sentimeetrit lühema Capturi ja 10 sentimeetrit pikema Australi vahel ning suurusklassi jagab mudel kõige lähedasemalt Mazda CX-30-ne ja Kia Niroga. Standardis saab Symbioz punase kerevärvi ning lisades pakub tootja veel nelja mustvalget varjundit ja kaht sinist tooni.
Ninaosas tervitab Symbioz suhteliselt sisutiheda pilguga, mille küllalt tugevate kontuuride ja mitmekülgsete pindade vahelt paistavad kõige enam silma noolekujulised päevasõidutuled põrkeraua äärtel ning nõgus ala esitulede vahel, väljaulatuva tootja logo taga ning kontuurse kapoti ees. Madalamal lisavad iseloomu kaks trapetsikujulist ja suuresti funktsionaalset õhuava ja aerodünaamilist rolli mängivad ka piklikud avad päevasõidutulede juures. Tervikuna näeb Symbiozi ninaosa välja küll igati viks ja viisakas, ent on vennasmudeli omast sisuliselt eristamatu.
Viimane kehtib disaini osas suuresti ka küljel, kuid katkeb selgelt tagaosa profiilis, mis Symbiozil märgatavalt pikema üleulatuse ja teistsuguste tagatuledega. Olenemata pikemast kerest ja üleulatusest on teljevahe kusjuures Symbiozil millimeeter lühem. Klassikalise linnamaasturi siluett saab Symbiozil alguse proportsionaalselt pigem kõrgest ninaosast ning kulgeb suhteliselt laugelt konkreetse ja terava tagaosani. Küljel tagavad maitseka sisutiheduse pigem tagasihoidlikud kerejooned ja omapärase disainiga C-piilari ümbrus ning linnamaasturlikku ilmet loob mudeli alläärt ümbritsev musta värvi plastikala. Veljed saab Symbioz olenevalt varustusest 17 – 19-tollised ning demoautodel olnud suuremad valikud näevad ka igati atraktiivsed ja omapärased välja.
Tagaosa saab Symbioz aga Capturi omast märgatavalt kandilisema ja kaasaegsema. Pilku püüavad enim kolmnurksed tagatuled, kuid tervikuna on tagakülg mudeli vaadetest kõige tagasihoidlikuma ja igavama ilmega. Tulede all lisavad omapära õhuavade imitatsioonid ning madalamal lisab visuaalset kõrgust tume põrkeraud.
Reisijaid tervitab Symbioz küllalt lihtsa ilmega, kuid funktsionaalsuselt ja kasutajamugavuselt läbimõeldud reisijateruumiga, mis kombineerib paraja ruumikuse, kaasaegsed mugavusvarustused ning stiilipuhta ja tagasihoidliku disaini. Mainimata ei saa aga jätta tõsiasja, et ka salong on suuresti Capturi omaga identne ehk tugineb Renault’ vanemal lahendusel ning uhkematel mudelitel kohatud openR Link kahe ekraaniga ühispaneeli Symbioz näiteks ei saa. Materjalide valik on salongis tähtsamates kohtades piisavalt hea ning ka ehituskvaliteedi üle ei saa kuigi palju kurta.
Symbiozi tekstiili ja nahka kombineeriva katte ning pigem pehmete polstritega küllalt tasapinnalised istmed võivad esmapilgul tunduda visuaali põhjal veidi ebamugavad, kuid pakuvad reaalsuses oma küllalt kaugele ulatuvate küljetugedega üllatavalt mugavat ja toekat asendit, mis ei väsita ka pikematel sõitudel. Üldine asend on linnamaasturilikult püstine, kuid oodatust madalam ning lai elektrilise reguleerimise ulatus võimaldab suhteliselt hea asendi leida kahemeetristelgi. Mugavusfunktsioonidest on esiistmetele saadaval soojendus ning Alpine varustuses saavad istmed ka väikesed Prantsuse lipud, sinised õmblused ning Alpine logod seljatugedele. Tagareas on istmed kõrgemad ning samuti püstised, kuid pakuvad kergelt korvikatena siiski mõõdukalt mugavat aset ning on ka pikiteljel reguleeritavad.
Füüsilist ruumi on Symbiozis tema suuruse kohta oodatust rohkem, mille tulemusel mahuvad näiteks kaks kahemeetrist kaasreisija poolel koguni üksteise taha ära. Tõsi, pearuumi osas ulatub teises reas kahemeetrisel sirge seljaga istudes pea juba vastu lage, kuid nelja keskmist kasvu sõitjaga saab kompaktmaastur siiski igati kenasti hakkama. Atmosfäär on Symbiozi salongis suhteliselt kompaktne, tihe ja lihtne, ent hubane, avarust toetavad piisavalt suured aknad ning valikuline reguleeritava valguse läbilaskvusega solarbay katuseaken. Öist sõitu meeleolustab tagasihoidlik miljöövalgustus hajusvalgustega ustel. Esemete hoiustamiseks on esireas riiul multimeedia ekraani all, kust kipuvad asjad aga kiirendades välja libisema, suurem pesa käigukangi taga ning võrdväärne ruum konsoolse keskkonsooli ehk käigukangi all, kaks topsihoidjat keskkonsoolis, väike pesa käetoe all, suured taskud ustel ning koguni ülisuur kindalaegas kaasreisija ees. Teine rida saab väikesed uksetaskud.
Uhkeimal juhul koguni elektrilise opereerimisega pagasiluugi taga peidab Symbioz 492-liitrist pakiruumi, mis teise rea istmete liigutamisel laiendatav tervelt 624 liitrini, olles seega eelnimetatud alternatiivide konkurentsis üks praktilisemaid valikuid. Ruum ise on universaalse kuju ja avara ligipääsuga ning pagasi organiseerimiseks on seintel ka neli pigem kasutut kotikonksu. Pakiruumi põrand on reguleeritava kõrgusega ja laadimiskünnis alumises asendis umbes 25-sentimeetrine ning ülemises asendis praktiliselt olematu. Teise istmerea seljatoed klapivad kokku 60/40 suhtes.
Multimeediat esindab Symbiozi armatuuril olenemata varustusest 10,4-tolline püstise asetusega puuteekraan, mis kenasti reisijate käeulatuses ning nähtavuses ja ka riistvaraliselt terava pildiga. Kohati saaks aga multimeedia veidi kiiremini reageerida. Tarkvaraliselt on Google’i teenustel tuginev lahendus võrdlemisi loogilise ülesehitusega ja visuaalselt kaasaegne ja üheselt mõistetav. Tõsi, täpsemate seadete otsimisel võivad menüüde sügavikud veidi aega nõuda, kuid enim kasutatavad menüüd, funktsioonid ja käsud on võimalik konfigureeritava koduvaatega kenasti pidevasse käeulatusse paigutada. Samuti leidub üksikuid veidrusi tarkvara tõlkes. Valikuline 9 kõlariga Harman Kardon helisüsteem pakub masina hinnaklassi kohta üllatavalt kvaliteetset ja dünaamilist audiokogemust. Kliimaseaded on Symbiozis jaotatud enam-vähem pooleks multimeedia alläärele ja füüsilisele nupupaneelile viimase all, kus nupud kõik kusjuures nii lükatavad kui tõmmatavad, mis koostöös süsteemse paigutuse, selgete visuaalide ja kättesaadavusega pakuvad väga lihtsat ja mugavat kasutajakogemust.
Sõidu ja sõiduki andmeid kuvab Symbiozis rooli taha süvistatud 10,25-tollise ekraaniga täisdigitaalne näidikutabloo, mis kenasti läbi rooli ava nähtav ning välise valguse peegeldumise eest kaitstud. Tarkvaraliselt on lahendusel valikus neli põhivaadet ja ekraani paremal äärel saab muuta ka täpsemalt kuvatavate andmete tüüpi. Kaasaegsete ja minimalistlike visuaalide ning loogilise ülesehituse koostööl on vajalikud andmed läbivalt lihtsasti leitavad ja üheselt mõistetavad ning tervikuna näidikutabloo nägus ja informatiivne. Esiklaasinäidikut Renault Symbiozile ei paku.
Rooli saab Symbioz samuti nii-öelda Renault’ arhiivist, ehk kolmekodaralise ja seitsme füüsilise nupuga kummalgi kodaral. Proportsionaalselt paraja läbimõõdu, ergonoomilise disaini ja meeldivate materjalide koostööl püsib viimane aga kindlalt käte vahel ning võimaldab ka erinevaid käsitsusviise. Multifunktsionaalsust lisavad nupud on meeldivalt reljeefsed ning piisavalt süsteemse asendiplaaniga, tänu millele neid lihtne kasutada ka sõidu ajal. Vasakpoolsed seadistavad juhiabilisi, parempoolsed näidikutablood ning multimeedia seadistamine käib jätkuvalt roolisamba paremal küljel paikneva lisakangi kaudu. Uhkema varustusega saab rool ka soojenduse.
Sõidutehnika poolest on Symbioz saadaval vaid ühel, täiskübriidsel kujul, mis seob kapoti all 1,6-liitrise ja neljasilindrilise bensiinimootori kahe elektrimootoriga, mis kõik arendavad koostöös kuni 107 kilovatti ja 250 njuutonmeetrit. Nagu numbritest eeldada võib, siis elamust või sportlikkust sellelt ajamikombinatsioonilt oodata ei tasu, ent asulakiirustel saab see hübriidsüsteem mudeli 1,4-tonnise tühimassiga piisavalt hästi hakkama. Nullist sajani kiirendab mudel 10,6 sekundiga, ent jällegi linnakiirustel on minek piisavalt tempokas ning seda muljet ei jää, et mootorid masina vedamisega hädas oleksid. Tänu elektrimootoritele reageerib mudel ka pedaalimistele küllalt kärmelt, ent tõsi, nimiosa jõulusest jõuab ratasteni alles peale sisepõlemismootori sekkumist, mis võtab koostöös 4-käigulise automaatkastiga umbes sekundi reageerimiseks. Sidurivaba neljakäiguline kast, millel tegelikult hübriidsüsteemiga koos väidetavalt 14 “käiku”, vahetab aga käike piisavalt kiiresti, kuid tähtsustab selgelt opereerimise sujuvust üle kiiruse. Samasugune mugavuse eelistamine kehtib ka hübriidsüsteemi kohta, mis opereerib tavasõidu jooksul praktiliselt märkamatult, haldab aku laetuse taset igati mõistlikult ning suudab puhtalt elektri jõul liikuda ka maanteekiirustel. Vaid olukorras, kus aku vajab paigalseisus turgutust, on tunda sisepõlemismootori töötamist. Suurimaks kiiruseks lubatakse mudelile 170 km/h, rekuperatsiooni jaoks on Symbiozil vaid B (braking) käik ning elektrienergiat hoiustab mudel 1,2-kilovatt-tunnises akus. Veoskeemilt on Symbioz esiveoline, kuid olenemata kaherattaveost suudab ta tegelikult oma 250 njuutonmeetrit piisavalt stabiilselt ja kontrollitult edasiliikumisse kanda. Vaid kiirenduse algul võib rehv kohati veidi libiseda.
Vedrustus on Symbiozil keskpärase jäikuse ning üllatavalt kvaliteetse summutamisega, mille tulemusel on teel toimuvast ja auto käitumisest küllalt hästi aru saada, ent samas löökaugud ja konarlused ei põruta ega väsita reisijaid häirivalt palju. Kerekaldumisi esineb samuti masina massi ja kõrguse suhte kohta üllatavalt vähe ning tervikuna käitub masin ka muutlikes oludes üllatavalt osavalt ja oodatust kvaliteetsemalt. Loomulikult ringrajale või isegi kurvilistele teedele ta ei kutsu, kuid igapäevaoludes sõidab siiski väga hästi. Roolisüsteem pole ei kerge, ega raske ning on pigem pehme, olles seega tavaliseks tabimiseks igati mugav.
Nähtavus on Symbiozi salongist külgedele ja ette väga hea, ent tahapoole tema kompaktsuse ja suuruse kohta oodatust piiratum, kuid gabariidid on igas suunas suhteliselt hästi tajutavad. Kitsastes oludes aitab ümbrust jälgida ka tervelt 360-kraadine kaamerasüsteem, kuid kahjuks on lahenduse kaamerad keskmisest kehvema kvaliteediga ning ka küllalt lihtsasti määrduvates asukohtades. Tervikuna oleks Renault võinud tegelikult 360-kraadisuse arvelt veidi tagumise kaamera kvaliteeti tõsta, kuid õnneks on Symbioz väiksena ka füüsiliselt hästi manööverdatav. Müratase on läbivalt üllatavalt madal ning isegi maanteel liigub Symbioz oodatust meeldivamalt.
Juhiabiliste osas on Symbioz varustatud adaptiivse püsikiirusehoidjaga, mis kohati reageerib ebavajalikult kõrvalridades liikuvatele masinate peale, keskpärase valgustavusega automaatsete kaugtuledega, vahelduva osavusega sõiduraja hoidmisega, liiklusmärkide tuvastamisega, pimenurkade monitoorimisega, ristsuunalise liikluse jälgimisega, automaatse hädapidurdamisega, parkimisandurite ning 360-kraadise kaamerasüsteemiga.
Olenemata sellest, et Symbiozi ja Capturi paralleelne saadavus Renault’ tihedas linnamaasturite valikus jääb veidi segaseks, pakub uustulnuk tegelikult igati kompleksset ja lihtsasti tarbitavat tervikut, mis kombineerib arvestatava praktilisuse, meeldivad sõiduomadused ja kasutajamugavuse, mis omakorda Symbiozi klassis sisuliselt kõige tähtsamad ostuargumendid. Samas teades ka Renault’ kommet ikoonilisi nimesid taaskasutada, üllatab võibolla Captur meid millalgi totaalselt teistsuguse liikurina.
Olenemata sellest, et Symbiozi ja Capturi paralleelne saadavus Renault’ tihedas linnamaasturite valikus jääb veidi segaseks, pakub uustulnuk tegelikult igati kompleksset ja lihtsasti tarbitavat tervikut, mis kombineerib arvestatava praktilisuse, meeldivad sõiduomadused ja kasutajamugavuse, mis omakorda Symbiozi klassis sisuliselt kõige tähtsamad ostuargumendid. Samas teades ka Renault’ kommet ikoonilisi nimesid taaskasutada, üllatab võibolla Captur meid millalgi totaalselt teistsuguse liikurina.
Hind alates: 28 500 €
Testitud mudeli info:
37 000 €
Bensiin
1.6 l I4
107 kW
4.7 l/100km
Esivedu
4-käiguline automaat
Max 170 km/h
0 – 100 km/h: 10.6 sec