S-crossi salongis on lood veidi keerukamad. Osa elemente on nii disainilt kui ka tehnoloogialt ajale jalgu jäänud, teised aga kaunid ning kaasaegsed. Sama oleme märganud ka teiste Jaapani autotootjate masinates. Samuti õhkab materjalivalikust ja lihtsusest veidi tarbesõidukilikkust. Kui elementide üksikud puudused välja jätta, on hinnaklassi arvestades Suzuki ühe töötava komplekti kokku pannud.

Baasvarustuses on täielikult tekstiilist istmed, kuid uhkeima GLX varustuses on põhiosa siiski tekstiililaadsest materjalist ning küljepolstrid saavad sel juhul nahkkatte. Viimasega oli varustatud ka demoauto. Istmed on mugavuselt, toekuselt ning materjalilt täpselt sel piiril, kus on mugav viiskamate riietega linnasõite sooritada, kuid kuhu raatsib ka räbalamate ja veidi räpaste riietega istuda. Seega mudeli hinda ja praktilisust vaadates on Suzuki ilmselt õiget teed pidi istmete arendamisel liikunud. Ainukeseks miinuseks on kõrvalistuja istme kõrguse reguleerimatus, kuid üllataval kombel on esireale saadaval isegi kaheastmeline istmesoojendus.

Ruumikuse poolest sobib S-Cross täitsa Škodade konkurentsi, sest sarnaselt nendele on ka SX4 salongis ruum maksimaalselt ära kasutatud ning välismõõtmeid arvestades, on mahutavust sees küllalt. Esireas on arusaadavalt omajagu ruumi, kuid ka tagareisijad saavad ennast võrdlemisi vabalt tunda. Demosõidukis lisas avarust ka valikuline panoraamkatus elektrilise luugiga, mille ava on üks suurimaid katuseluukide hulgas. Esemete hoiustamiseks on laekad ja süvised, kuid topsihoidjad ja telefoni sahtel on mugavaks kasutamiseks natuke väikesed. Pagasiruumi on S-Crossis kokku 430 liitrit, mida on mudeli suurusklassi arvestades keskmisest rohkem.

Multimeediat esindab olenevalt varustusest 7- või 9-tolline puuteekraan, mis on asetatud väljaulatuvana armatuuri ülaossa, kenasti käeulatusse. Riistvara süsteem on tegelikult päris kvaliteetne ja kasutajasõbralik ning puudusi ilmeb hoopis tarkvara visuaalsel poolel. Välimuselt meenutab operatsioonisüsteem aastataguseid kolmandate tootjate modifikatsioone, mis on kirjud ning kasutavad samal kuval erinevaid tekstifonte. Menüüde vahel liikumine on loogiline ning kuigi vahel kipub süsteem aeglaselt reageerima, saab see hästi hakkama. Helisüsteem on lihtne, kuid vaid madalal helitasemel esitatavad lood kõlavad kvaliteetselt.

Suzuki näidikutabloo ei ole veel täisdigitaalne, kuid kahe suure analoogkella vahele on paigutatud 4.2-tolline värviekraan. Lahendus on lihtne ja seetõttu ka igati üheselt mõistetav. Puhtus on säilitatud nii kelladel kui ka ekraanil, kus kuvatav graafika ühtib stiilselt multimeedia disainiga.

Jämedate kodaratega kolmekodaraline rool on kergelt vanamoodsa disainiga ja lihtsatest materjalidest ning kasutamiseks üpris ergonoomiline. Vasakpoolsel roolikodaral on multimeedia ning parempoolsel juhiabi nupud. “Käed vaba” telefonisüsteemi nupud on asetatud rooli alumisele vasakule äärele. Nupud on veidi reljeefsed ning asetatud piisavalt hõredalt, et nende kasutamine ka sõidu ajal lihtne püsiks.