Esialgu Jimny suuremaks vennaks disainitud Vitara on tootmises olnud juba 1988. aastast, mil Suzuki tutuvustas maailmale uut väikest maastikusuutliku kompaktmaasturit. 27 aasta ja kolme generatsiooni möödumisega jõudis mudel aga 2015. aastal oma neljanda, ehk värskeima generatsioonini, millele tutvustati 2018. Pariisi autoshowl ka tänaseni tootmises püsinud näovärskendust. Teistel turgudel on Vitarat toodetud ka Escudo nime all, millest on Suzuki valmistanud ka erinevate motospordi klasside versioone. Suzuki Vitara alternatiivideks on näiteks Volkswagen T-Cross, Nissan Juke, Toyota Yaris Cross ja Dacia Duster.
Välisilme poolest on üldiselt Vitara aegamisi muutunud küll väikemaasturist aina linnamaasturlikumaks, kuid olenemata sellest, peitub siiski veel värskeimagi Vitara disainis elemente, mis vihjavad mudeli maastikuvõimekusele. Tervikuna pole disain küll midagi üleliia pilkupüüdvat, kuid siiski moodustavad lahenduse ühe omamoodi ühtse terviku. Mõõtude poolest on Vitara puhul tegemist Suzuki väikseima linnamaasturiga, mis jäädes gabariitidelt S-Crossi ja Jimny vahele, jagab suurusklassi kõige lähedasemalt Toyota Yaris Crossiga. Kerevärvide poolest on Vitara saadaval kümne erineva tooniga, mille hulgas mustvalged varjundid ning sinine, punane, kollakas ja beež värv. Osadel valikutel on katuseosa ka musta värvkattega. Meie arust sobivad mudelile kõige paremini kollakas ja sinine toon, et masin veidi säravamalt massist välja paistaks.
Ninaosas jätab Vitara disain koostöös kaunite proportsioonide ja paraja sisutihedusega endast üpris enesekindla ja tõsise mulje. Peamist rolli mängib pilgus esitulede ja iluvõre kombinatsioon, mis ulatub kumera kapoti all üle terve ninaosa. Iluvõrelt leiame Suzuki logo kõrvalt veidi Jimnylikud püstised ristkülikud ning veidi nõrga valgustavusega esituledest omapärase sinaka peegeldusega detailid. Stange disain saab äärtel alguse püstistest päevatuledest, mis ümber udutulede kulgevatel kroomliistudel, mis omakorda üle trapetsikujulise õhuavade ala omavahel ühendatud. Maasturlikkust lisab ümber masina allääre kulgev must plastikliist.
Küljel muutub disain küll veidi tagasihoidlikumaks, kuid tulevad esile klassikalised väikemaasturi proportsioonid, mis seotud lihtsa siluetiga. Disainis paistavad välja musta värvi katuseosa, õhuava imitatsioonid küljepeeglite ees ning üks tugevam kerejoon, mis kulgeb esiustelt sujuvalt üle tagarataste mudeli tagaküljele. Maasturlikku ilmet hoiab jätkuvalt mudeli alläärel kulgev plastikriba, mis ka ümber rattakoobaste. Kliirensit on Vitaral 18.5 sentimeetrit, ninaosa üleulatus võimaldab ülessõitu kuni 18-kraadisest ja tagaosa üleulatus mahasõitu kuni 28-kraadisest nurgast. Velgede osas pakub Suzuki 16- ja 17-tolliseid valikuid, millest väiksemad terasveljed ilukilbiga ja suuremad kahe erineva värviga valuveljed.
Tagaosas jätkub läbiv lihtne väikemaasturlik stiil, kus tõmbavad kõige enam tähelepanu kuusnurksed tagatuled pagasiluugi äärtel, ühendudes luugi keskel ka visuaalselt numbrimärgi süvisega. Veidi omapärase lahendusena on aga pagasiluugi avamise nupp asetatud hoopis logo kõrvale. Tagaakna kohalt leiame väikese katusejoont pikendava tiiva ning stangelt suure musta plastikuga kaetud difuusoriala. Reaalne väljalase on peidetud stange taha ning imitatsioone põrkeraual õnneks pole.
Reisijateruumi poolel saab Vitara üpris konkreetse ja lihtsa ülesehitusega salongi, mille funktsioonid tervikuna võrdlemisi kasutajasõbralikud, kuid mis visuaalselt veidi vananenud ilmega. Nimetatud lihtsus sobib küll kokku Vitara maastikuvõimeka iseloomuga, tänu millele on mudelisse tõenäoliselt veidi lihtsam siseneda kergelt poriste jalanõudega, kuid hinnaklassi ja konkurente arvestades, on Vitara salong ikkagi turul paar sammu maha jäänud. Materjalide poolest esineb enim plastikut, mis õnneks küll kindlalt fikseeritud ja kolisemist ära hoidvalt tugev, kuid vastava hinnaklassi puhul võiks juba salongis leiduda ka veidi kvaliteetsemaid materjale. Ehituskvaliteet on salongis piisavalt hea.
Testitud mudeli põhjal aga istmete materjalide üle kindlasti viriseda ei saa, sest uhkeima varustuse korral saab mudel korraliku ja kvaliteetse seemis- ja kunstnahkkattega istmed. Kuju poolest istmed küll sama märkimisväärsed pole, kuid üldiselt pakuvad need siiski koostöös pigem jäikade polstritega toekat asendit, mis linnamaasturlikult pigem püstine ja kõrge. Manuaalse reguleerimise ulatus võimaldab mugava asendi leida põhimõtteliselt igat kasvu reisijal ning kui üldse kurta, siis vaid juhiiste võiks pikemat kasvu reisijate jaoks veidi madalamale käia. Mugavusfunktsioonide poolest saavad esiistmed uhkematel varustustel ka soojenduse. Tagareas on istmed veidi pehmemad ja võrdväärselt hea seljatoe kaldenurgaga, pakkudes samuti üpris mugavat istumisaset.
Ruumiga on Vitaras nõnda, et kahekesi reisides mahuvad esiritta kahekesi vabalt ka kaks kahemeetrist, kuid pikiteljelt jagub jalaruumi maksimaalselt kahele keskmist kasvu täsikasvanule. Pearuumi on igal istekohal kahemeetristelegi ning laiusesse mahutab Vitara pigem kaks inimest. Tervikuna on Vitara igapäevaselt aga pigem ikkagi kahe kuni kolme reisija vedamiseks. Atmosfääri poolest on salong üpris lihtne ja avar ning kuna salongis viibides ei teki väga ümbritsevast keskkonnast eraldatud tunnet, on Vitaraga ennekõike meeldiv rännata just nimelt looduse keskel. Avarust võrdlemisi kõrged aknad ja suur panoraamkatus koos ühe turu suurima avatava luugiga. Esemete hoiustamiseks on Vitara salongis keskmisest suuremad uksetaskud, keskpärane kindalaegas, topsihoidjad konsoolis, universaalse kujuga käetoe alune laegas ja väike pesa keskkonsooli ja armatuuri ristumise kohas. Tagumine rida saab väga väikesed uksetaskud.
Pagasiruumi on Vitaral oma suurusklassi konkurentsis pigem vähe. Tõsi, 375 liitrisest pagasiruumist peaks küll igapäevasteks toimetusteks kenasti piisama, kuid konkurentidele nagu T-Cross, Arona ja Yaris Cross, jääb Vitara pagasiruum mahutavuselt kergelt alla. Praktilisemaks muudavad ruumi künnisega tasapinnaline põrand, kaks taskut rattakoobaste taga ja 60:40 suhtes kokkuklapitavad teise istmerea seljatoed. Parajalt kõrgele avanev pagasiluuk loob ruumile avara ligipääsu, tõstes nööridega kõrgemale ka pagasikatte.
Multimeediat esindab Vitara salongis armatuurile, reisijate käeulatusse ja nähtavusse paigutatud ligikaudu 8-tolline puuteekraan, mis keskpärase resolutsiooniga ning mille äärtel ka puutenupud helitugevuse reguleerimiseks ja peamiste menüüde vahel navigeerimiseks. Riistvaraliselt on süsteem isegi üpris kiire ja sujuv ning ka tarkvara pakub loogilise ülesehitusega meeldivat kasutajakogemust. Visuaalselt on küll tarkvara üpris aegunud, kuid kasutamist see kuidagi ei raskenda. Funktsioonid on lihtsasti kasutatavad ja sätted lihtsasti üles leitavad ja üheselt mõistetavad. Helisüsteem on samuti üllatavalt kvaliteetne, esitades palasid kvaliteetselt, dünaamiliselt ja ka valjult, ilma et erinevad paneelid üleliia resoneerima ei hakkaks. Kliimasätete seadistamiseks on multimeedia all eraldiseisev kliimapaneel füüsiliste nuppude ja rullikutega, mis võimaldab mugavat ja lihtsat kasutamist ka sõidu ajal.
Sõiduki ja sõidu andmete jälgimiseks asub rooli taga süvises kenasti juhikohalt nähtav näidikutabloo, mis kombineerib oma disainis kaks suuremat analoogkella ja nende vahel paikneva 4.2-tollise ekraani. Erineva info kogumiseks on ekraani tarkvara valikus kaheksa põhivaadet, kus info läbivalt lihtsalt leitav ja üheselt mõistetav. Visuaalselt on ekraanil kuvatu küll pigem vananenud ilmega, kuid informatiivsust ja kasutajasõbralikkust see kuigi palju ei sega. Kogu lahenduse suurimaks nõrkuseks on aga ekraani kuvade vahetamise nupp, mis ulatub vanaaegse vardana näidikutabloost rooli poole. Seega peab kuva vahetamiseks ühe käega tablooni sirutama.
Rooli osas saab tippvarustusega Vitara nahkkattega kolmekodaralise, mis visuaalselt veidi vananenud ilmega ja kvaliteedi poolest pigem lihtsatest materjalidest. Olenemata aga sellest, püsib rool tänu oma disainile väga kindlalt juhi käte vahel, võimaldades ka vastavalt soovile erinevaid käsitsusviise. Multifunktsionaalsust lisavad kummalegi kodarale asetatud kuus füüsilist nuppu, millest vasakpoolsed kontrollivad multimeediat ja parempoolsed juhiabilisi, ja lisanupud rooli alumistes avades käed-vaba süsteemi ja sõidurea hoidja seadistamiseks. Disainilt võiksid nupud olla küll veidi reljeefsemad, kuid tervikuna saab neid võrdlemisi lihtsalt kasutada ka pilku teelt tõmbamata. Rooli tagant leiame ka plastikust käigulabad, mis masina iseloomu arvestades üpris ebavajalikud.
Tehnilise võimekuse poolest on Vitara Eestis saadaval kahe erineva bensiinimootoriga, mis mõlemad erineval määral hübriidsed ning saadaval esi- ja nelikveolisena. Käigukastide poolest pakub Suzuki kuni 1.8-tonnisele mudelile 6-käigulist automaat- ja manuaalkasti.
Vähem võimsama valiku puhul saab Vitara kapoti alla 1.5-liitrise neljasilindrilise, mis arendab 75 kilovatti ning on täishübriidsena seotud 25-kilovatise elektrimootoriga, mis tarbib elektrit 840-vatt-tunnisest akust, võimaldades masinal sõita madalatel kiirustel ka puhtalt elektri jõul. Nimetatud jõuallikas on saadaval mõlema veoskeemiga, kuid ainult 6-käigulise automaatkastiga. 85-kilovatise kombineeritud võimsusega, kiirendab täishübriidne Vitara sajani ligikaudu 13 sekundiga ning kogub hoogu maksimaalse kiiruseni 180 km/h. Keskmiseks kütusekuluks lubab tootja umbes 5.5 l/100km.
Võimsam valik on samuti saadaval nii esi-, kui nelikveolisena, kuid vastav 1.4-liitrine neljasilindriline on saadaval vaid manuaalkastiga ning kerghübriidsena, toetudes vajadusel vaid 10-kilovatisele elektrimootorile. Ligikaudu 100 kilovatiga, kiirendab võimsaim Vitara sajani 9.5 sekundiga ning kogub hoogu suurima kiiruseni 190 km/h. Kütusekuluks lubab tootja ligikaudu 5.7 l/100km.
Tallinna Topauto Vitara demosõiduki näol saime meie testida täishübriidset, ehk tehniliselt vähem võimsamat mudelit, mille ajamite jõud kantakse läbi 6-käigulise automaatkasti kõikide ratasteni. Iseloomu poolest on vastava ajami puhul tegemist üpris tagasihoidliku ja vaoshoitud mootoriga, mis reageerib pedaalimistele pigem uimaselt ning kogub hoogu rahuliku kiirendusega. Tõmme on küll sujuv ja mootori mürin ka arvestatav, kuid jõu poolest peab masin isegi maanteekiirustel kohati ülesmäge sõites käike alla vahetama, et jaksaks ennast üles vedada. Tervikuna piisab ajamist küll üksinda linna piires liiklemiseks, kuid suurema laadungi korral või maanteekiirustel, võib temast üpris lihtsalt väheks jääda. Mudeli täishübriidne süsteem võimaldab linnakiirustel ka puhtalt elekri jõul liikumist ning oskab elektritaset ise väga mugavalt tarbida ja koguda. Vitara 6-käiguline automaat on samuti pigem tagasihoidlik ja aeglaste vahetustega, mille tulemusel esineb tugevatel kiirendustel käiguvahetuste hetkedel ka pea sekundilisi tõmbe kadusid, kuid tavapäraselt reisides, pakub käigukast igati sujuvat veeremist. Veoskeemi osas oli testitud mudel varustatud küll kardaani kasutava nelikveoga, kuid maastikul kipus masin siiski eelistama esivedu ning olenemata elektrooniliste abiliste aktiivsusest, ei taha Vitara kuigi palju tagarattaid maastikul liikumiseks kahjuks kasutada.
Teiste omaduste poolest on Vitaral pigem pehme vedrustus, mis summutab teekonarlusi ja löökauke suhteliselt osavalt ning pakub läbivalt võrdlemisi mugavat sõitu. Kerekaldumisi esineb küll igal suunal arvestatavas koguses, kuid üldiselt püsib masin oma sihtgrupi jaoks piisavalt stabiilselt teel, andes samaaegselt ka juhil piisavas koguses tagasisidet veermiku käitumise kohta. Roolimine on aga veidi vastupidiselt pigem kerge ja mitte kõige täpsem, kuid sobib olenemata sellest kenasti linnakiirustele ja looduslikele radadele. Nähtavus on salongist igal suunal võrdlemisi hea ning gabariidid kenasti tajutavad. Head manööverdatavust toetavad kitsastes oludes parkimisandurid ja tahavaatekaamera, mille kuva küll mõnusalt lai, kuid pigem kehva resolutsiooniga. Müratase on salongis üpris keskpärane, ehk mitte kuigi väsitav.
Suzuki Vitara juhiabiliste hulgas on adaptiivne püsikiirusehoidja kiiruspiirikuga, automaatne hädapidurdamine, sõiduraja hoidmine, liiklusmärkide tuvastamine, juhi tähelepanu jälgimine ning parkimisandurid koos tahavaatekaameraga. Liiklusmärkide tuvastamise süsteemi üheks negatiivseks aspektiks on aga, et pärast pea igat liiklusmärki kuvatakse piirang ka näidikutabloole ning eelnevale infokuvale naasmiseks tuleb vajutada näidikute kuva vahetamise nupule.
Vitara on üks võrdlemisi lihtsa iseloomuga sõiduvahend, mis sobib isikutele, kes otsivad puhtalt transpordi eesmärgil üht väikest ja lihtsat autot, millega nii linna piires, kui kergelt looduslikel radadel igapäevaseid toimetusi ajada. Kõige enam kõhklust tekitavateks aspektideks on aga mudeli võrdlemisi kõrge hind ning oodatust nõrgem maastikusuutlikus, mille tõttu on raske leida mõjuvaid põhjuseid, miks Vitarat üle osade konkurentide eelistada.
Vitara on üks võrdlemisi lihtsa iseloomuga sõiduvahend, mis sobib isikutele, kes otsivad puhtalt transpordi eesmärgil üht väikest ja lihtsat autot, millega nii linna piires, kui kergelt looduslikel radadel igapäevaseid toimetusi ajada. Kõige enam kõhklust tekitavateks aspektideks on aga mudeli võrdlemisi kõrge hind ning oodatust nõrgem maastikusuutlikus, mille tõttu on raske leida mõjuvaid põhjuseid, miks Vitarat üle osade konkurentide eelistada.
Hind alates: 21 000 €
Testitud mudeli info:
∼ 30 000 €
Bensiin
1.5 l I4
85 kW
5.5 l/100km
Nelikvedu
6-käiguline automaat
Max 180 km/h
0 – 100 km/h: 13.5 sec