Reisijateruum on samuti aastad praktiliselt muutusteta läbinud, kuid ka interjööriga pole Giulia üllataval kombel ei kasutajakogemuselt ega visuaalselt tegelikult kuigi märgatavalt ajale jalgu jäänud. Sportlikult stiilipuhas interjöör näeb jätkuvalt väga kaunis ja üllatavalt kaasaegne välja ning olenemata kergest tehnoloogilisest aegumisest on kogemus juba esmakohtumisest alates igati kodune ja loogiline. Visuaalse kirsina tordil leiame keskkonsoolilt ka kauni Itaalia lipu ning portautolikult tihke ja tiheda kokpiti tunnet toetavad ka väga hea materjalide valik ning läbivalt praktiliselt veatu ehituskvaliteet.

Reisijate mugavuse eest vastutavad Giulias suhteliselt sportlikud ja reguleeritava korvikusega nahkkattega istmed, mis oma laia elektrilise reguleerimise ulatusega pakuvad läbivalt mugavat ja toekat, ent kaugele ulatuvate ning reguleeritavate küljetugedega vastavalt eelistusele sportautolikult fikseerivat või hoopis avaramat aset. Polstrid ise on kusjuures aga pigem pehmed. Üldine asend on sportsedaanilikult madal ja keskmisest lebavam ja lai elektrilise reguleerimise ulatus võimaldab meelepärase asendi leida igat kasvu reisijal. Pikemat kasvu sõitjatele võib aga B-piilar sisenedes ja väljudes esialgu veidi ette jääda. Mugavusfunktsioonidest on esiistmetele saadaval soojendus ning juhi istmele ka mälufunktsioon. Tagareas on istmed jäigemad ja tasapinnalisemad ning ligipääs reale lühikeste uste tõttu keskmisest kitsam, kuid asend ise samuti tervikuna piisavalt mugav.

Füüsilise ruumikusega Giulia otseselt ei hiilga, sest pikemat kasvu sõitjate puhul napib teises reas nii jala- kui pearuumi, kuid nelja keskmist kasvu täiskasvanuga saab ta siiski kenasti hakkama. Atmosfäär on salongis tumedate pindade, istumisasendi ning üleüldise madaluse koostööl suhteliselt sportlik, kompaktselt tihe ja hubane, ent avarust toetavad piisavalt suured aknad ning madalamatele varustustele on saadaval ka avatav katuseluuk. Esemete hoiustamiseks on salongis keskpärase mahutavusega uksetaskud, pigem väike kindalaegas, väike pesa keskkonsooli eesotsas, kaks topsihoidjat ja keskmisest väiksem käetoe alune laegas telefoni juhtmevaba laadijaga. Tagumine rida saab väikesed uksetaskud ja topsihoidjatega käetoe.

Pagasiruumi on Giulial 480 liitrit, mida on enam vähem täpselt sama palju kui BMW 3. Seerial ja Audi A4-l, ent veidi enam kui Mercedes-Benz C-Klassil. Sedaanilikult avaneva luugi tõttu pole ligipääs ruumile küll kõige avaram, kuid ruum ise on siiski meeldivalt universaalse kujuga ja praktiline. Pagasi organiseerimist lihtsustavad vaid haagid nurkades, laadimiskünnis on põrandast umbes 15 sentimeetrit kõrgemal ning teise istmerea seljatoed klapivad kokku 40/20/40 suhtes.

Multimeediat esindab jätkuvalt armatuuri süvistatud 8,8-tolline puuteekraan, mis kenasti reisijate nähtavuses ja käeulatuses, kuid kui ekraan peaks jääma mugavast ulatusest välja, saab süsteemi kasutada ka keskkonsoolil paiknevate juhtrulliku ja kiirteenuppude kaudu. Riistvaraliselt saaks ekraan olla teravama ekraaniga ning kogu süsteem opereerida veidi sujuvamalt, kuid tarkvaraliselt on multimeedia piisavalt lihtsa ja loogilise ülesehitusega ning sportlikult minimalistlike graafikatega. Kodukuval saab üksteise kõrvale valida kolm meelepärase sisuga infoala ning kõik peamised funktsioonid ja sätted on piisavalt lihtsasti leitavad. Kliimaseaded on täielikult füüsilisel kliimapaneelil armatuuri ja keskkonsooli ristumise kohal ning on tänu loogilise ülesehitusega lahendusele väga lihtsasti muudetavad. Helisüsteemi osas oli demoauto varustatud uhkema 14-kõlarilise Harman/Kardon lahendusega, mis esitab palasid kvaliteetselt ja dünaamiliselt ka küllalt valju helitugevuse korral.

Kõige rohkem on Giulia värskendusega salongis muutunud juhitabloo, mille puhul ei kuva enam sõiduki kiirust ja mootoripöördeid analoogkellad vaid kõik sõidu ja sõiduki andmed on integreeritud 12,3-tollise täisdigitaalse näidikutabloo ekraani taha, mis läbi rooli ava kenasti nähtav ning tänu süvistatud paigutusele ka välise valguse eest kaitstud. Riistvaraliselt on lahendus terava ekraaniga ning opereerib piisavalt kiiresti. Tarkvaraliselt on süsteemil kolm põhivaadet, kus kõige klassikalisem kahe analoogstiilis kellaga äärtel, ning ekraani tsentris ja parema kella sees saab eraldi muuta ka täpsemalt kuvatavate andmete tüüpi. Võrreldes lahenduse eelkäijaga on analoogstiilis kelladel kusjuures spidomeeter ja tahhomeeter pooled vahetanud ning paremal asuva tahhomeetri “seier” liigub nüüd pöörete kasvades vastupäeva. Sarnast sümmeetria saavutamise lähenemist oleme Stellantise mudelites märganud küll ennegi ning tehniliselt pole tahhomeeter enam uutes automaatkastiga sõidukites isegi vajalik, kuid vähegi sportlikkel autodel võiks see enamasti punane seier ikkagi päripäeva liikuda. Tervikuna on aga uuel näidikutablool visuaalid minimalistlikud ja stiilsed ning vajalikud andmed lihtsasti leitavad ja jälgitavad.

Rooli kohale saab mudel jätkuvalt küllalt kurvika, sileda põhja ja sportliku ilmega kolmekodaralise, mis kvaliteetselt kokku pandud meeldivatest materjalidest ning püsib tänu oma ergonoomilisele disainile ja õhukestele kodaratele ning roolirattale väga kindlalt käte vahel. Multifunktsionaalsuse tagavad füüsilised nupud äärmistel kodaratel, mida tänu reljeefsustele ja organiseeritud asendiplaanile lihtne kasutada ka sõidu ajal. Vasakpoolsed seadistavad püsikiirusehoidjat, parempoolsed multimeediat. Vasaku kodara alt leiame ka süütenupu ning roolisamba külgedelt suured ja uhked metallist käigulabad. Kõrgemad varustusastmed saavad standardist ka roolisoojenduse.