Linnamaasturite populariseerimise tõttu eelmise kümnendi teises pooles otsustas ka Itaalia sportbränd Alfa Romeo siseneda kõrgemate ja praktilistemate autode turule, esitledes maailmale esimest maasturit nimega Stelvio. Alfale omaselt on väiksesse linnamaasturisse siiski edukalt integreerituid itaaliapärane elegantsus, sportlikkus ja särtsakust lisav tujukus. Viimase mudeliuuenduse sai Stelvio 2020. aastal ning tänase seisuga on Alfa Romeo avalikustanud ka oma teise linnamaasturi Tonale. Alfa Romeo Stelvio alternatiivideks on näiteks sama platvormi kasutav Maserati Grecale ning muud linnamaasturid nagu Porsche Macan, BMW X3, Land Rover Discovery Sport ning Audi Q5.
Alfa Romeo esimese maasturina jäi Stelvio kättesse terve brändi linnamaasturite tuleviku maine ja ilme kujundamine ning kõige lihtsam kokkuvõte sellest lihtsalt kinnitaks kujundamise edukust. Alfa Romeo on läbi ajaloo hoidnud enda disaini standardid kõrgel ning olenemata sellest, et ilu on vaataja silmades, paistab Stelvio ikka üpris liigirikkast linnamaasturite valikust selgelt välja. Üldilmes on suurepäraselt kombineeritud sportmaasturlik teravus, kuid ka igapäevane viisakus ja elegantsus, tänu millele sobib Stelvio valatult nii ringrajale kui ka linnapilti, just nagu tema sedaanist väikevend Giuliagi. Suuruse poolest on Stelvio kõige lähemal Audi Q5-le ning brändisiseselt on tegemist kõige suurema Alfa Romeoga. Meie arust võiks iga Alfa Romeo ikka mõnda säravat värvi olla, just nagu säravpunase GTA Red tooniga demosõiduk.
Stelvio ninaosa ilme ja mudeli pilgu loomise on Alfa usaldanud täielikult vaid üksikute elementide kätte võrdlemisi tühjal ja kerekujult tagasihoidlikul esiosal. Kõige ikoonilisemaks elemenditrioks on muidugi kolm õhuava, millest keskmine tagurpidi kolmnurgana püsti ning külgmised kaks trapetsitena stange alläärel. Õhuavad pole küll täielikult funktsionaalsed, kuid meekärje mustriga võres on siiski piisavalt füüsilisi avasid, et kogu komplekt võlts välja ei näeks. Keskmise iluvõre otsas on imekaunis reljeefne Alfa Romeo logo, mille kohalt kulgevad näilised disainjooned esituledeni välja, kus lausa päevatuled aitavad kontuuri rõhutades luua visuaalse piiri horisontaalse kapoti ja vertikaalse ninaosa vahele, mida kerepaneelides otseselt ei kajastugi. Esituled on hea valgustavusega, lahedalt terava kujuga ning loovad silmi meenutavate ümmarguste elementidega mudelile sportlikult fokusseeritud pilgu. Seega ninaosale on lähenetud küll veidi omapärasemal viisil, kuid see on ennast ära tasunud, sest juba kõige lihtsam numbrimärgi nurgapealne asetuski annab mudelile kohe massist eristuva lähenemise.
Külgvaatelt ja silutetilt paistab välja Stelvio isikupärane kumer ja voolujooneline maasturikere. Erinevad tasandid, süvised ja kerejoonte voolavused on ühendatud võrdlemisi sujuvalt, võimaldades terviklikul kujundusel peegelduste kaudu välja paista. See aga säilitab mudeli stiilipuhtuse ja võimekuse sobituda erinevatesse keskkondadesse ja erinevate juhtide käsitusse. Proportsioonidelt on kabiin lükatud pigem auto tahaossa ning kergelt tahapoole kalduva katuse ja pika kapoti tõttu jääbki Stelviost massist eristuva sportmaasturi ilme.
Stelvio veljevalik saab alguse 17-tollistest ning kulgeb valikvarustuses koguni 21-tollisteni. 17- ja 18-tollised on veidi lihtsama ja tavalisema disainiga, kuid juba 19-tollistest võetakse kasutusele ikooniline lilleõit meenutav kumerate ja õhuliste kodaratega disain, mis lausa valatult Alfa Romeo disainiga kokku sobib. Meie soovitame Stelviole valida vähemalt 20-tolliseid, kuid vaid kergelt kõrgema hinnaga tasuvad end ära ka kõige suuremad 21-tollised, mis ka demosõidukil all olid.
Tagaküljel jätkub küll üldine sportlik ilme, kuid võrreldes teiste vaatenurkadega on tagaosa veidi kumera malbema disainiga. Tagaaken on asetatud märgatava nurga alla, et lisada kerekujule kerget kupeelikkust, kuid mitte nõnda palju, et Stelviot kupeemaasturiks nimetada. Akna kohal pikendab katusejoont kerge tagatiib ning akna kaldenurga tõttu kujuneb ka akna alla tiivaliku teravust lisav kerejoon. Üldstiilile sarnanevad puhtus ja kumerus säilivad ka tagatulede disainis, mis üpris suurtena osaliselt pagasiluugil ja osaliselt kere peal asetsevad. Stange suures pildis ümara ja voolujoonelise kujuga, kuid järskust ja sportlikust lisavad kerge difuusori ala ning funktsionaalseid väljalaske otsasid võimendavad mustad toruotsad.
Sarnaselt välisdisainile jätkub läbimõeldus ja elegantsus ka Stelvio salongis. Võrdlemisi klassikalise asetuse ja kujuga salongist on küll raske leida või välja tuua üksikuid geniaalseid disaini- või tehnoloogia lahendusi, kuid üldpildis kogu komplekt lihtsalt töötab ning näeb kaunis ja sportlik välja. Viimast toetab ka uhkete materjalide valik, mille hulgas uhke varustuse korral ka ikoonilise mustriga sportautode tunnusmaterjal ehk carbon fiber. Ka ehituskvaliteet on kõikjal salongis hea.
Lihtsaim Super varustus peab leppima veel tekstiilist istmetega, kuid juba järgmisest asendatakse kangas nahaga ning veelgi uhkemad Quadrifoglio ning demoautole valitud Veloce saavad lausa kergelt korvikad nahast sportistmed. Tegemist on küll pigem jäikade ja igati toekate istmetega, mis hoiavad reisijaid väga hästi paigal ning võimaldavad juhil tajuda auto täpset käitumist, kuid ei väsita ega nõua reisijatelt pingutust ka igapäevastel rahulikemal või pikematel teeotsadel. Üldine asend on küll kõrgel, mis tagab liikluses veidi parema nähtavuse, kuid istumise kujus on ka omajagu sportlikku kallakust. Kõik nahkistmed on elektriliselt reguleeritavad, mälufunktsiooniga ning esiistmete soojendusega.
Sarnaselt eelnevalt mainitud konkurentidele ja mitmetele teistelegi sama suurusklassi maasturitele omaselt on ka Stelvios keskmist kasvu sõitjatele ruumi igal teljel, kuid kitsikusi võib pikemate sõitjate korral esineda tagareas. Langeva katuse tõttu on Stelvio veidi kehvem pearuumi osas, kuid suures pildis pole lugu alternatiividest märgatavalt erinevam. Üldine atmosfäär on pigem sportlikult sünge, kuid seda aitab omajagu muuta suur panoraamkatus, ning mainimata ei saa jätta ka kauneid Itaalia lipu värve käigukangi ees, mis pidevalt sõitjatele mudeli kodumaad ja erilisust meenutavad. Esemete hoiustamiseks on topsihoidjatega süvis keskonsooli eesotsas, laegas käetoe all, mille eesotsas juhtmevaba laadijaga pind, uksetaskud ja arvestatava suurusega kindalaegas.
Pagasiruumi osas pole Stelvio küll kõige tugevam konkurent, pakkudes mitmetest eelnevalt mainitud konkurentidest ruumi mõnekümne liitri jagu vähem, kuid 525 liitirga ajab see siiski igapäevased pagasi vedamised kenasti ära. Pealelaadimise künnis on põrandaga üpris tasa, elektriline pagasiluuk on standardvarustuses ning praktilisust lisavad väikesed taskud ja korralikud reelingud, millel võimalik aasasid vastavalt vajadusele mugavalt liigutada.
Multimeediat esindab armatuuri süvises 8.8-tolline puuteekraan, mida on küll kenasti näha, kuid mis võib reisijate käeulatusest välja jääda. Küll aga pole see probleem, sest lisaks puutetundlikule ekraanile saab multimeediat juhtida ka läbi juhtkangi keskkonsoolil, mis on kohati isegi mugavam viis. Viimase lihtsamaks kasutamiseks on ka multimeedia tarkvara igatpidi läbimõeldud, et kuvade vahel liikumine hõlpsalt kulgeks. Ka visuaali poolest on tarkvara hea minimalistlik ning sobib salongi üldise atmosfääriga. Demosõidukile oli lisavarustusest külge pandud ka 14 kõlariga Harman/Kardon helisüsteem, mis olenemata helitasemest ja muusikažanrist siiski kvaliteeti ja dünaamikat suudab hoida. Kliimapaneel on paigutatud eraldiseisvana armatuuri alaosasse ning selle kolme rullikuga ja füüsiliste nuppudega lahendus on võrdlemisi lollikindel ja lihtne. Veidi harjumist vajab aga temperatuuride vaatamine multimeedia ekraani alumistest nurkadest.
Näidikutabloode osas pole Alfa Romeo veel täisdigitaalsete lahendusteni jõudnud, kuid just tänu sellele peitubki Stelvio rooli taga lihtne ja võluv analoogkellade ja nende vahele paigutatud ekraaniga infoala, mis säilitab mudelis seda klassikalist sportautolikkust, kus seierid veel füüsiliselt mootori pöördeid ja kiirust kuvavad. Kõikide uute digitaalsete näidikute kõrval on lahe näha, kuis klassikalised sportbrändid proovivad veel analoogkellasid säilitada, seda enam, et kõikide muude info tüüpide jaoks on paigutatud ka väike kuvar, kust kaudu juht soovitud sõiduki andmeid ammutada saab. Kogu näidikuala on juhikohalt kenasti paista ning lahendus on süvises kaitstud ka välise valguse ja peegelduste eest.
Rooli osas on Alfa Stelviole loonud küll võrdlemisi klassikalise kujuga, kuid väga mugavatest materjalidest kokku pandud ja sõiduki iseloomuga sobiva kolmekodaralise rooliratta. Rool püsib kindlalt ja konkreetselt käte vahel, võimaldades juhil sõidukit ka sportliku sõidu ajal täpselt hallata, ning võimaldab ka erinevaid käsitusviise. Multifunktsionaalsust lisavad kummalgi kodaral neli füüsilist nupu ja rullik, mis on parajalt hõreda asetusega ning reljeefsete äärtega, et neid ka sõidu ajal imelihte ja mugav kasutada oleks. Vasakpoolsed seadistavad juhiabilisi ning parempoolsed on multimeedia seadistamiseks. Sportlikku tunnet ja ilmet lisavad ka roolile paigutatud süütenupp ning uhked suured alumiiniumist käigulabad roolisamba küljes. Keskmisest varustusastmest saab rool ka elektrilise soojenduse.
Mootorite poolest pakub Alfa Romeo Stelviole kolme erinevat bensiiniajamit ja kahte erinevat diiselmootorit. Olenemata aga kütusetüübist ja mootori võimsusest, on Stelvio alati nelikveoline ning kannab jõudu ratasteni läbi kaheksakäigulise automaatkasti.
Diiselmootorid on mõlemad 2.2-liitrised ning neljasilindrilised võimsustega 140 ning 154 kW. Nõrgem valik tarbib keskmiselt 6.3 l/100km, sooritab kiirenduse sajani 7.6 sekundiga ning kogub hoogu kuni kiiruseni 210 km/h. Võimsam pole küll kilovattide poolest väga kaugel ees, kuid sooritab kiirenduse sajani vaid 6.6 sekundiga, saavutab maksimaalseks kiiruseks 215 km/h ning tarbib samuti keskmiselt 6.3 l/100km.
Bensiini tarbivate ajamite võimsusevahemik on aga veidi laiem, sest kahe nõrgema kaheliitrise kõrval on Stelviost saadaval ka ringradu vallutav Quadrifoglio versioon, mille kapoti alla peidetakse koguni Ferrari arendatud 2.9-liitrine V6 monstrum. Kaheliitrised arendavad aga 148 ning 206 kW ning tarbivad keskmiselt 9 l/100km. Nõrgem sooritab kiirenduse sajani 7.2 sekundiga, võimsam 5.5 sekundiga ning mõlema maksimaalne kiirus on 220 km/h ringis. V6 mootoriga Quadrifoglio arendab aga vapustava 375 kW, mis suudab 1.8-tonnise maasturi kiirendada sajani vaid 3.8 sekundiga, saavutada suurimaks kiiruseks 283 km/h ning tarbida seejuures keskmiselt vaid 11.8 l/100km. Tegemist on väga iseloomuka ja võimsa sportmaasturiga.
Demosõiduki puhul saime testida aga kaheliitrise 206 kilovatti arendava mootoriga Stelviot. Tegemist on väga multifunktsionaalse valikuga, mis vastavalt juhi soovile suudab mudeli iseloomu olukorrale vastavaks muuta. Rahuliku linnasõidu jaoks on sel parajalt jõudu ja sujuvust pehme sõidu pakkumiseks, kuid soovi korral suudab ta maasturi ka päris krapsakaks ja sportlikuks kiskusda. Sama kehtib ka käigukasti kohta, mis sportrežiimi ajal meelega veidi käiguvahetusi tunda annab. Häälekuse poolest on mootor pigem vaikne, kuid kõvematel andmistel on ikkagi mürinat ja kerget paugutamist ka salongi kosta. Võimsama mootori kogemuse põhjal jäi aga veidi ka selline tunne, et nõrgem 148 kW arendav bensiinimootor võib jääda kohati nõrgaks ning muuta Stelvio nii-öelda tavaliseks linnamaasturiks. Ka muu sõidudünaamika osas kategoriseerub Stelvio ikka julgelt sportmaasturite kampa. Vedrustus on konkreetne, täpne ning tagab suurepärase pidamise ja mudeli käitumise ettearvatavuse ka kiiretes kurvides. Roolimine on samuti täpne ja parajalt raske, kuid mudeli pööramise kitsaskohaks on veidi piiratud pöörderaadius. Ettepoole on vaade igati avar ning gabariitide tajumine lihtne, kuid tahapoole saaks mõlemad aspektid kindlasti paremad olla. Küll aga tulevad manööverdamisel appi parkimisandurid ja tahavaatekaamera, millel küll mudeli hinda ja tänapäeva tehnika taset arvestades veidi kesine pildi kvaliteet.
Stelvio juhiabiliste hulgas on automaatne hädapidurdamine, sõiduraja jälgimine, adaptiivne püsikiirusehoidja, automaatsed kaugtuled, pimenurga jälgimine, parkimisandurid esi- ning tagaküljel ja tahavaatekaamera.
Just nagu Giuliagi, on ka Stelvio just nendele isikutele, kes otsivad vastava suuruse, hinna või praktilisusega sõidukit, kuid ei soovi enda maja ette mõnd sakslast, mida linna peal iga kilomeetri tagant ette satub, vaid pigem eelistavad veidi omapärasemat ja alternatiivsemat lahendust. Samade välisgabariitidega masinate seas võib Stelvio küll olla veidi ruumivaesem või kütusekulukam, kuid suures pildis on tegemist siiski võrdväärse konkurendiga, sobides veel samal ajal ka nii ringrajasõiduks, kui pere vedamiseks.
Just nagu Giuliagi, on ka Stelvio just nendele isikutele, kes otsivad vastava suuruse, hinna või praktilisusega sõidukit, kuid ei soovi enda maja ette mõnd sakslast, mida linna peal iga kilomeetri tagant ette satub, vaid pigem eelistavad veidi omapärasemat ja alternatiivsemat lahendust. Samade välisgabariitidega masinate seas võib Stelvio küll olla veidi ruumivaesem või kütusekulukam, kuid suures pildis on tegemist siiski võrdväärse konkurendiga, sobides veel samal ajal ka nii ringrajasõiduks, kui pere vedamiseks.
Hind alates: 54 535 €
Testitud mudeli info:
79 212 €
Bensiin
2.0 l I4
206 kW
8.8 l/100km
Nelikvedu
8-käiguline automaat
Max 230 km/h
0 – 100 km/h: 5.5 sec