Olenemata sellest, et oma värskeimat ja väikseimat linnamaasturit esitles Jeep juba tervelt kaks aastat tagasi 2022. aasta Pariisi autonäitusel, jõudis palju kõneainet kogunud kompaktmaastur Eesti pinnale alles korralikult 2024. aastal. Tegemist on Jeepi uue pesamunaga, mis pärjati möödunud aastal ka Euroopa aasta auto 2024 tiitliga, olles seega esimene Jeep läbi aegade, mis vastava aunimetuse pälvinud. Avengeri alternatiivideks on näiteks Volkswagen T-Cross, Kia Stonic, SEAT Arona, Škoda Kamiq ja platvormikaaslased Peugeot 2008, Fiat 600 ja Opel Mokka.

VÄLIMUS

Väliselt on Jeep Avengeri puhul loonud justkui väiksema versiooni oma hiiglaslikust Grand Cherokeest, mis kombineerib erinevaid brändile omaseid disaini elemente suhteliselt kompaktses maasturikeres. Tervikuna on viimane neil ka tegelikult õnnestunud, sest Avenger näeb väga kaasaegne, julge ja mis kõige tähtsam – jeepilikult seiklushimuline välja. Mõõtudelt on Avengeri puhul tegemist väikseima hetkel saadaval oleva Jeepiga ning mudel jagab suurusklassi enim Mini Acemani, Kia Stonicu ja SEAT Aronaga. Standardis saab Avenger punase värvkatte ning lisades pakub Jeep mudelile veel musta, valget, halli, rohekassinist ja kollast tooni. Kokkuvõttes ei saa küll monokroomsete toonide puhul öelda, et need Avengerile ei sobiks, kuid parema ilme jätab Jeepi pesamuna siiski mõne värvilise valikuga.

Sisutihedas ninaosas tõmbab Avenger enim pilke oma esitulede ja “iluvõre” kombinatsiooniga, mis hõlmab kapoti ees kaheosalisi esitulesid äärtel ja justkui kuueribilist iluvõre nende vahel. Tõsi, uue Avengeri puhul õhuava funktsiooni viimane küll ei oma ja kuue ribi asemel paistavad pigem silma seitse hulknurka, kuid oma olemuselt on ta siiski viide jeepilikule iluvõrele, mis tootja mudelite ninaosasid katnud aastakümneid. Robustsema ilmega põrkeraualt leiame aga ka kaks funktsionaalset õhuava, eraldiseisvad udutuled ning omakorda alumise võre pealt väikese viite ikoonilise Jeepi pilgule. Esiklaasil leiame alumisest paremast nurgast pikksilmaga taeva poole vaatava indiviidi kontuuri ning ülemisest vasakust nurgast tähistaeva.

Küljelt avaldub Avengeri puhul klassikalise maasturikere siluett, mis jätab oma proportsioonidega Avengerist pildi peal isegi üllatavalt suure mulje. Siluett saab alguse küllalt lühikesest ja konkreetse profiiliga ninaosast ning kulgeb seejärel suhteliselt voolujooneliselt tiivani tagaakna kohal, millele järgneb väga lühikese üleulatusega tagaosa. Üleulatust on mudelil ette 82 sentimeetrit, tahapoole 70 sentimeetrit, mis koostöös 20-sentimeetrise kliirensiga võimaldab Avengeril sõita üles kuni 20-kraadisest nurgast, maha kuni 33-kraadisest nurgast ning ületada kuni 20-kraadist tippu. Maasturlikku ilmet lisavad küljele mudeli alläärt ümbritsev must plastikriba ja veidi laienevad rattakoopad. Huvitava easter eggina leiame ühelt katusereelingult ka plastist lepatriinu kuju. 

Veljevalikus pakub Jeep Avengerile kolme tüüpi valuvelgesid läbimõõtudega 16, 17 ja 18 tolli. Väiksemad veljed on suhteliselt sarnaste disainidega ja ühevärvilised, kuid parima üldilme loovad ka demoautol all olnud 18-tollised veljed, mis proportsionaalselt paraja suurusega, mitmevärvilised ning ka huvitava kujundusega. Viimastel on kusjuures jällegi viited ikoonilise Jeepi ninaosale.

Tagaosas muutub Avenger veidi kandilisemaks ja kurjemaks. Tähelepanu tõmbavad enim omapärase ja mitmetasandilise sisedisainiga tagatuled ning paar tugevamat üle pagasiluugi ulatuvat kerejoont. Tagaakna kohal lisab sportlikkust kerge tiib ning põrkeraual maasturlikkust küllalt robustne difuusoriala. Kusjuures tulede seest leiame taas ikoonilise Jeepi ninaosa kontuurid ja tagumise kojamehe alt klaasilt mäestiku kontuuri, mida efektselt läbi keskmise tahavaatepeegli näha.

INTERJÖÖR

Salongis tervitab Avenger uudse ja veidi eksperimenteeriva disainikeelega, mis kombineerib komplektses visuaalis nooruslikku värvikust, universaalsust ja maasturlikku robustsust ning olenemata tõsiasjast, et salongis leidub palju Stellantise grupi standardlahendusi, näeb Avengeri sisu siiski omapärane ja vennastest eristuv välja. Demoauto puhul lisasid interjöörile iseloomu valikuline kuldse läikega paneel armatuuril ning muud kollased aktsendid üle terve salongi. Materjalide valik on mudeli hinna kohta, rohkelt esineva plasti tõttu, salongis pigem nõrk, kuid ehituskvaliteet vastupidiselt piisavalt tasemel. Viimase kahe suhe oleks küll aktsepteeritav näiteks Wrangleri kontekstis, kuid linnamaasturlikus Avengeris võiks odavat plasti esineda vastava hinnasildi eest veidi vähem.

Uhkeima varustuspaketi korral on Avengerile küll saadaval ka nahkkatte, elektrilise reguleerimise ja massaažiga istmed, kuid demoauto oli varustatud tekstiilkattega istmetega, mida ehtisid kollased kaunistused ja Jeepi logod. Nimetatud istmed on pigem jäikade polstritega ning küllalt tasapinnalise kujuga, mille tulemusel ei hoia nad reisijaid väga hästi paigal. Mehaanilise reguleerimise ulatus võimaldab keskmist kasvu reisijatel leida suhteliselt mugava asendi, kuid pikemat kasvu sõitjatele võib üldiselt püstine ja linnamaasturlikult keskmisest kõrgem positsioon seljale väsitavaks kujuneda. Juhikohal võib ka pikematel jääda parem jalg piiratult rooli ja keskkonsooli vahele. Esiistmed on juba standardist soojendusega. Tagareas on istmed samuti tasapinnalised ja jäigad ning küllalt lühikese istmepõhjaga, kuid pakkuvad lühemateks teeotsadeks kompaktmaasturi kohta siiski piisavalt mugavat asendit.

Füüsilist ruumi on Avengeri salongis pigem vähe. Pikiteljel mahuvad küll tehniliselt kaasreisija poolel kaks kahemeetrist üksteise taha ära, kuid mugavat ruumi on pikiteljel maksimaalselt kahele keskmist kasvu sõitjale, sest näiteks kahemeetrise juhi taha mahuvad põhimõtteliselt vaid lapsed. Laiuses mahutab Avenger tagumisele reale samuti mugavalt vaid kaks sõitjat, kuid pearuumi on vastupidiselt lausa kõikidel turvavööga istekohtadel piisavalt kahemeetristelegi. Salongi atmosfäär on oma olemuselt pigem lihtne ja maastikule kutsuvalt robustne. Särtsakust lisavad üldilmele kollased aktsendid ja elemendid, avarust saab võimendada valikulise katuseluugiga ning öösel lisab meeleolu maitsekas miljöövalgustus. Esemete hoiustamiseks on keskkonsooli eesotsas magnetilise kattega laegas, milles telefoni juhtmevaba laadijaga pind, reguleeritavate vaheseinadega tasku käetoe ees, keskmisest väiksem käetoe alune laegas, kitsad uksetaskud, riiul armatuuris ja suhteliselt suur kindalaegas. Tagumine rida saab vaid taskud esiistmete seljatugedel ning uksetaskuid teises reas polegi.

Pagasiruumi on Avengeril sisepõlemismootori korral kuni 380 liitrit ning elektrilise versiooni puhul kuni 355 liitrit, mida on rohkem kui Mokkal, kuid vähem kui 2008-l, Kamiqil või T-Crossil. Valikuliselt elektrilise opereerimisega luugi tagant leiame suhteliselt universaalse kujuga ruumi, mis omab reguleeritava kõrgusega põrandat, kus kõrgeimas astmes põhi laadimiskünnisega praktiliselt tasa. Pagasi organiseerimise osas leiame ruumi seintelt kaks suhteliselt kasutut kotikonksu, haake põranda nurkades pole ja pikemate esemete vedamiseks klapivad teise istmerea seljatoed kokku 60/40 suhtes.

Multimeediat esindab Avengeri armatuuril kohal küllalt kitsa kuvasuhtega 10.25-tolline puutetundlik ekraan, mis justkui tahvelarvutina kenasti reisijate käeulatuses ja nähtavuses, terava ekraaniga, kuid saaks opereerida kohati kiiremini ja sujuvamalt. Tarkvaraliselt jookseb süsteemis Stellantise standardlahendus, mida oleme kasutajakogemuse osas korduvalt näiteks Peugeot’des testinud ja katsetanud, kuid mis Avengeris siiski õnneks omamoodi visuaalse keebi all, mille tulemusel graafikad ja ikoonid vennasmudelite omadest veidi erinevad. Kasutajakogemuse poolest pole Stellantise lahendus küll üks kõige kasutajasõbralikumaid, kuid peale mõningat harjumist kujuneb süsteem ja ülesehitus siiski piisavalt lihtsaks ja loogiliseks. Positiivse aspektina võimaldab tarkvara konfigureerida koduvaadet ning eriliste funktsioonide osas saab multimeedias mängida ka näiteks mänge. Kliimaseadete jaoks asub küll eraldiseisev kliimamenüü ka multimeedias, kuid kõiki peamisi sätteid saab muuta ka füüsiliste nuppudega paneelilt keskkonsooli kohal, mille vasakul äärel ka füüsiline helitugevuse rullik. Helisüsteemi osas pakub Jeep mudelile ka JBL lahendust, kuid demoauto oli varustatud standardse lahendusega, mis salongi keskpärases akustikas esitab palasid piisavalt puhtalt ja dünaamiliselt.

Sõidu ja sõiduki andmeid kuvab Avengeris vastavalt varustusele 7- või 10.25-tollise ekraaniga täisdigitaalne näidikutabloo. Demoauto oli varustatud suurema valikuga, mille puhul ekraan kenasti läbi rooli ava nähtav ning tänu süvistatud positsioonile ka välise valguse eest kaitstud. Riistvaraliselt on lahendus terava ekraaniga ning opereerib piisavalt kiiresti. Tarkvaraliselt on tegemist jällegi justkui ümberdisainitud Peugeot ehk Stellantise grupi laialt levinud lahendusega, mis kuvab peamisi andmeid äärtel ning võimaldab tsentris luua ja oma käe järgi konfigureerida kuni viis vaadet. Tänu kaasaegsetele visuaalidele on info läbivalt lihtsalt leitav ja üheselt mõistetav ning tarkvara värvipalett sõltub veidi sõidurežiimidest. Esiklaasinäidikut Jeep Avengerile ei paku.

Juhikoha eest leiame proportsionaalselt pigem suure läbimõõdu, jeepiliku väljanägemisega ja peugeot’liku kasutajakogemusega kolmekodaralise, mis näeb tootja maastruliku stiili all väga lahe välja ning pakub parajalt mugavat ja multifunktsionaalset kogemust. Kvaliteetse rooli ergonoomiline disain võimaldab erinevaid käsitsusviise ning rool püsib ka meeldivate materjalidega kindlalt käte vahel. Multifunktsionaalsuse tagavad füüsiliste nuppude paneelid äärmistel kodaratel, mida tänu reljeefsustele ja loogilisele asendiplaanile lihtne opereerida ka sõidu ajal. Vasakpoolsed juhivad juhiabilisi, parempoolsed multimeediat.

SÕITMINE

Erinevalt platvormikaaslastest on Jeep Avenger sõidutehnika poolest hetkel saadaval vaid kahes erinevas versioonis – täiselektrilisena ja kerghübriidina. Mõlemad variandid on esiveolised ning tühimassi on Avengeril 1.3 kuni 1.5 tonni. 2024. aasta algul tutvustas Jeep aga ka Avenger 4xe mudelit, mis saab tagumisele teljele paigutatud kahe elektrimootori tulemusel nelikveo.

Võimsuse järjestuses algab tehniliste konfiguratsioonide nimekiri kerghübriidsest Avengerist, mis saab kapoti alla 1.2-liitrise ja kolmesilindrilise bensiinimootori, mida abistab 21-kilovatine elektrimootor. Koos arendavad ajamid 74 kilovatti ja 205 njuutonmeetrit, mis kandub läbi kuuekäigulise automaatkasti vaid esiratasteni ning kiirendab Avengeri nullist sajani 10.9 sekundiga ning kuni tippkiiruseni 184 km/h. Elektrienergiat hoiustab kerghübriidne mudel vaid 0.9-kilovatt-tunnises akus ning keskmiseks kütusekuluks lubab tootja umbes 5.5 l/100km.

Võimsamal puhul on Avenger täiselektriline ning vedava mootorina pesitseb esirataste vahel 115-kilovatine elektrimootor, mis arendab 260 njuutonmeetrit ning tarbib elektrit 54-kilovatt-tunnisest akust, mis keskmise energiakulu 15.8 kWh/100km juures võimaldab mudelil sõita akutäiega kuni 400 kilomeetrit. Laadimise osas toetab mudel kuni 85-kilovatist kiirlaadimist, mis laeb aku põhiosa täis umbes 30 minutiga. Nimetatud jõuga kiirendab elektriline Avenger sajani 9 sekundiga ning kogub hoogu tippkiiruseni 150 km/h.

United Motorsi demoauto näol oli meie testida võimsam ja täiselektriline Avenger, millel jõuallikaks 115-kilovatine elektrimootor esirataste vahel. Nagu tehniliste andmete põhjal eeldada võib, siis kuigi sportlikuks Avengerit tema võimsaimas olekus nimetada ei saa. Samas kui heita jõudlus masina iseloomu ja otstarbe konteksti, on tal jõudu ja minekut ühe kompaktse linnamaasturi kohta jällegi piisavalt. Suuremat pettumust valmistab aga ajami iseloom, mille tõmme küll elektrimootoritele omaselt lineaarne ja sujuv, kuid mis kiiretele pedaalimistele reageerib uimasemalt kui paljud sisepõlemismootoridki. Selle tulemusel tundub ta elektriautode konkurentsis veidi iseloomutu ja jõuetu, teades et alternatiivide vähem võimsamad sisepõlemismootorid suudavad sarnase massi madalama hinna eest kiirendada sajani vähem kui üheksa sekundiga. Tõsi, nullist sajani kiirendamine ei tohiks selles klassis olla prioriteet, kuid teades elektrimootorite potentsiaali, jätab elektrilise Avengeri krapsakus veidi soovida. Esiveolise kohta on Avenger aga küllalt maastikuvõimekas ja suudab oma jõu suhteliselt stabiilselt ja kindlalt edasi liikumisse kanda. Liikumisenergia tagasi kogumiseks on Avengeril kaks rekuperatsiooni astet, kuid ka tugevam režiim ei võimalda päris ühepedaalisõitu.

Avengeri vedrustus on küll pigem pehme, kuid küllalt lühikese käiguga, mille tulemusel summutab vedrustus normaalsel kiirusel lähenevaid löökauke suhteliselt osavalt ning samaaegselt jõuab juhini ka omajagu tagasisidet sõiduki käitumise ja tee seisukorra kohta. Kerekaldumisi esineb kurvides oodatud koguses, masin püsib ettearvatavalt ja kindlalt oma trajektooril ning tervikuna ei tundu Avenger ka elektriautolikult raske. Roolimine on aga läbivalt suhteliselt kerge ja ühe linnamaasturi kontekstis piisavalt täpne. Olenemata pigem väikestest küljepeeglitest on nähtavus Avengeri salongist kompaktmaasturile omaselt igal suunal suhteliselt lai ja avar ning ka gabariidid juhikohalt lihtsasti tajutavad. Kitsastes oludes manööverdamisel toetab vaid 10.5-meetrist pöörderaadiust kvaliteetse pildiga tahavaatekaamera, mis nähtut salvestades oskab luua auto ümbrusest ortofotoliku vaate. Müratase on salongis ühe elektriauto kohta veidi liiga vali ja väsitav.

Avengeri juhiabiliste hulgas on automaatne hädapidurdamine, sõidurea hoidmine, mis küll suhteliselt osav, kuid juhi reageerimatuse järel lülitab ennast lõpuks lihtsalt välja, juhi tähelepanelikkuse monitoorimine, pimenurga andurid, liiklusmärkide tuvastamine, adaptiivne püsikiirusehoidja kiiruspiirikuga, ristsuunalise liikluse jälgimine, automaatsed kaugtuled, parkimisandurid ja kvaliteetne tahavaatekaamera.

Kellele?

Olenemata sellest, et Avenger omab tänu Stellantise platvormile küllalt rahvaautolikke omadusi ja funktsioone, nagu näiteks head sõiduomadused, piisav elektriline sõiduulatus, kompaktmaasturile piisav praktilisus ja üleüldine kasutajasõbralikkus, jätab tervikuna mudel siiski küllalt nišiliku mulje. Olgem ausad – seda puhast tõugu jeepilikkust on Avengerini jõudnud üpris vähe ning mudeli CMP platvormiga kaasneb siiski peugeot’lik maitse. Viimane pole otseselt küll negatiivne aspekt, kuid siis tundub Peugeot ise juba loogilisem valik. Ja mainimata ei saa jätta ka elektrilise Avengeri hinnasilti, mis tundub pakutava mahu ja kvaliteedi kõrval seletamatult kõrge. Tõenäoliselt on Avengeri hind veidi rohkem õigustatud hübriidse versiooni puhul.

Olenemata sellest, et Avenger omab tänu Stellantise platvormile küllalt rahvaautolikke omadusi ja funktsioone, nagu näiteks head sõiduomadused, piisav elektriline sõiduulatus, kompaktmaasturile piisav praktilisus ja üleüldine kasutajasõbralikkus, jätab tervikuna mudel siiski küllalt nišiliku mulje. Olgem ausad – seda puhast tõugu jeepilikkust on Avengerini jõudnud üpris vähe ning mudeli CMP platvormiga kaasneb siiski peugeot’lik maitse. Viimane pole otseselt küll negatiivne aspekt, kuid siis tundub Peugeot ise juba loogilisem valik. Ja mainimata ei saa jätta ka elektrilise Avengeri hinnasilti, mis tundub pakutava mahu ja kvaliteedi kõrval seletamatult kõrge. Tõenäoliselt on Avengeri hind veidi rohkem õigustatud hübriidse versiooni puhul.

Auto andmed

Hind alates: 25 990

Testitud mudeli info:
∼ 47 000 €
Elekter
115 kW
15.8 kWh/100km
Esivedu
Max 150 km/h
0 – 100 km/h: 9.0 sec

TÄNAME PROOVISÕIDU EEST

TÄNAME PROOVISÕIDU EEST