Olles välja kasvanud Briti autotootja ajaloo esimesest mudeliseeriast, mida toodeti pea 30 aastat puhtalt “Land Roveri” nime all, võib tänaseks pidada Defenderit Land Roveri kui brändi sünonüümiks, mis on oma 70 tootmis olnud aastaga defineerinud Land Roveri ikoonilisuse ja maine. Defenderi nime sai mudel aga alles 1990. aastal, mil toodi turule esimese generatsiooni Land Rover Discovery, mille tõttu ei saanud aga tänane Defender enam kanda puhtalt “Land Roveri” nime. Eri pikkustega kerede mudelitähised 90, 110 ja 130 on Defender saanud ajalooliselt mudelite teljevahede järgi tollides, kuid tänaseks 90 ja 110 puhul teljevahed tähisest 10 tolli pikemad ja 130 puhul teljevahe umbes 10 tolli lühem. Olenevalt täpsemast otstarbest on Defenderi alternatiivideks Ford Bronco, Jeep Wrangler, Mercedes-Benzi G-klass, Land Rover Range Rover ja BMW X7.
EELISTAD LÜHEMAT DEFENDERIT?
EELISTAD LÜHEMAT DEFENDERIT?
Vastupidiselt eelmisele korrale, kui testisime kõige lühemat kahekohalist “90” tähisega Defenderit, oli meil seekord testimiseks üks proovisõitude ajaloo pikemaid masinaid, ehk 5.358 meetri pikkune Defender 130. Kui proportsioonid ja mõõdud aga välja arvata, siis pikema kerega mudel oma väiksematest vendadest ei erine, kombineerides samuti kaasajastatud, kuid selgelt Land Roverilikke elemente, tänu millele mudel juba kaugelt selgesti ära tuntav. Mõõtudelt konkureerib Defender 130 vaid väikebusside ja kastikatega, sest isegi pika kerega Range Rover LWB on suurimast Defenderist ligi 10 sentimeetrit lühem. Kerevärvide osas pakub Land Rover mudelile kuut erinevat mustvalget varjundit ning rohekat, kuldpruuni, sinist ja punast värvi. Peale lumivalge standardvärvi, sobivad meie arust ülejäänud valikud Defenderile kenasti ning peale baasvarustuse, saavad ülejäänud varustused standardist kauni musta kontrastkatuse.
Ninaosa on oma üldise kuju poolest küll pigem ümar, kuid üksikute elementide ja tervikliku suuruse koostöö annavad mudelile karmi, konkreetse ja läbitungiva pilguga ilme. Kõige enam loovad pilku suured ja ikoonilised ümmargused esituled, mis suurepärase valgustavuse ja stiilselt minimalistliku sisedisainiga. Kapott on sarnaselt eelkäijatele keskelt kõrgem, kuid kui vanadel Defenderitel lisasid kapoti äärtele võlu funktsionaalsed õhuavad, on värskel Defenderil nende asemel vaid rihvelpleki tekstuuriga plastikpaneelid. Põrkeraud on lisaks kergetele reljeefsustele suuremas osas kaetud erinevate õhuavadega.
Küljele liikudes avaldub 130-ne erakordne massiivsus ja pea 5.4-meetrise ulatusega siluett, mis saab alguse ümarast ninaosast ja veidi kumerast kapotist, kuid lõpeb peale horisontaalset katust täielikult sirge tagaosaga. Ka külgmised kerepaneelid on pigem tasapinnalised ja tagasihoidlikud, kuid omapära lisavad suured rattad ja -koopad ning robustse ilmega ukselingid, küljepeeglid ja õhutusavade imitatsioonid esitiibadel. Kõrgeimas õhkvedrustuse seades on Defender 130-l kliirensit 290 millimeetrit ja veeläbivust kuni 90 sentimeetrit, ehk umbes esitule kõrguseni. Kolmemeetrine teljevahe võimaldab kuni 27.8-kraadise tipu ületamist ning esi- ja tagaosa üleulatused vastavalt 37.5-kraadist lähenemisnurka ja 28.5-kraadist mahasõidunurka.
Veljevalikus pakub Land Rover Defenderile 13 erinevat valikut läbimõõdu vahemikus 19 – 22 tolli. Velje suurus otseselt üldilme atraktiivsust küll ei mõjuta, sest maastikusuutlikule autole sobivad valatult ka kõrge seinaga robustsed rehvid, kuid suuremad veljed on veidi huvitavamate ja omapärasemate disainidega, toetudes suuremas osas viiekodaralisele disainile. Demoautol olid all 20-tollised ning Defender saab standardist ka täismõõdus tagavararatta.
Tagaküljel hõivab kõige suurema osa loomulikult luugi peale asetatud varuratas, mis saab standardist ka kerevärvi katte, ning luugi äärtelt leiame ikoonilised ümarate nurkadega ruudukujulised tagatuled. Kerepaneelid on aga pigem tagasihoidlikud ja tagakülg suures pildis tasapinnaline. Stangelt leiame veidi reljeefsema ja robustsema põrkeraua, mille alt paistavad ka kaks reaalset väljalaskeava. Defenderile on saadaval ka elektriline veokonks.
Sarnaselt robustsuse ja kaasaegsuse kombinatsioonile välisilmes, jätkub sarnane stiil ka reisijateruumi poolel, kus ühtpidi uhked ekraanid ja nahkistmed, kuid ustelt paistavad ka positiivses mõttes tööriista ilmet toetavad kruvipead. Ehk mõeldud on nii praktilisusele ja kasutajakogemusele, kui mugavusele ja luksusele, et mudel sobiks linna ja džunglisse. Materjalide valik on läbivalt hea ja ehituskvaliteet praktiliselt veatu.
Naha ja Robusteci tekstiiliga kaetud suured istmed on visuaalselt küll üpris tasapinnalised ja lihtsad, kuid pakuvad oma toekate ja arvestataval määral välja ulatuvate küljetugedega tervikuna üpris meeldivat istumisaset. Polstrid on küll pigem jäigad ja üldine asend suurmaasturlikult kõrge ning püstine, kuid rohke elektriline reguleerimisruum võimaldab mugava asendi leida igat kasvu sõitjatel. Samuti hoiavad istmed ka konarlikel teedel rappudes reisijaid igati edukalt paigal ning mõeldud on ka selle peale, et jalad ustel ja keskkonsoolil millegi terava või valusa vastu käia ei saaks. Mugavusfunktsioonidest on Defenderi istmed varustatud kütte, jahutuse ning mälufunktsiooniga. Teises reas on istmed arvestataval määral pehmemad, kuid ka tasapinnalisemad. Samuti on istmepõhi veidi lühike ning põrand istmepõhjale liiga lähedal, põhjustades pikkade jalgadega sõitjatele kükitavat asendit, kuid keskmist kasvu reisijale on ka tagareas reisimine piisavalt mugav. Istmed on reguleeritava seljatoe kaldenurgaga ning pikiteljel liigutatavad. Defender 130 on saadaval ka kaheksakohalisena.
Ruumi on Defenderi salongis pikiteljel umbes täpselt kahele kahemeetrisele nii, et tagumise põlved ulatuvad napilt vastu esiistmete plastikuga kaetud seljatugedeni. Pearuumi on aga igal istekohal pikematelegi ning laiuses saab Defender hakkama ka kolme keskmist kasvu täiskasvanuga. Kolmandat istmerida me kahjuks viiekohalise demoauto puhul aga testida ei saanud. Atmosfäär on reisijateruumis meeldivalt hubane, preemiumlik ning isegi veidi sportlik, kuid samaaegselt disaini lahenduste tõttu ka maasturlikult robustne ja tööstuslik, mille tulemusel sobib Defender nii ooperimaja ette, kui sügavasse metsa. Tegemist on justkui ühe ülimalt kvaliteetse multitooliga. Avarust lisavad suured küljeaknad ja luugiga panoraamkatus. Väiksemate esemete hoiustamiseks on Defenderi salongis suur jahutatav käetoe alune laegas, mille ees juhtmevaba laadijaga pesa ja kaetavad topsihoidjad, väike kindalaegas, suured uksetaskud ja nii-öelda riiul kaasreisija ees, armatuuril, mille tagaseina efektselt süvistatud “Defender”. Vähe suuremad esemed saab asetada konsooli eesotsas asuvasse kolmelt küljelt ligipääsetavasse ruumi. Tagumine rida saab topsihoidjatega käetoed ja väga väikesed uksetaskud.
Pagasiruumi on Defender 130-l maksimaalselt, vaid esiistmete püstise asendi korral, lausa vapustavad 2078 liitrit, mis väheneb viiekohalise seadistuse puhul 1094 liitrile ja kaheksakohalise versiooni puhul 290 liitrini, mida veidi vähem, kui keskmistel luukpäradel. Ligi 1000 ja 2000 liitriga on Defender 130 üldiselt aga üks ülimalt pagasiveosuutlik maastur, konkureerides mahu poolest pigem väiksemate kaubikutega. Universaalse kujuga ja avara ligipääsuga pagasiruumile lisavad praktilisust haagid nurkades ning konksud ja taskud seintel ja pagasi peale- ja mahalaadimist lihtsustab laadimiskünnise puudumine. Veidi vajab harjumist loomulikult ümber vertikaaltelje avanev pagasiluuk, kuid üldiselt on tegemist igati mugava pagasiruumiga. Olenemata aga sellest, et demoauto oli komplekteeritud suurema pagasiruumiga viiekohaliseks maasturiks, kus tagumised aknad kaetud, olid pagasiruumis siiski ventilatsiooniavad, käetoe taskud ja väike eraldiseisev katuseaken.
Multimeediat esindab üle armatuuri süvise ulatuv 11.4-tolline puutetundlik ekraan, mis kenasti reisijate nähtavuses ja käeulatuses. Riistvaraliselt saab süsteem kõrgresolutsioonilise ekraani, kuid opereerimine saaks olla kohati veidi reageerivam ja sujuvam. Viimane üldkogemust aga kuigi palju siiski ei mõjuta. Tarkvaraliselt jookseb süsteemil JLR grupi värskeim lahendus, mida oleme korduvalt erinevatel Jaguaritel ja Land Roveritel testinud ning mille kohta võib tervikuna öelda, et tegemist turu ühe kõige komplektseima ja viisakaima lahendusega. Lisaks üliatraktiivsele välimusele on menüüd loogiliste ülesehitustega, funktsioonid kasutajasõbralikud ja seaded imelihtsalt leitavad. Eriliste funktsioonide poolest on süsteemis erinevaid maastikusõitu toetavaid infovaateid ja abilisi. Sõiduki ja kliimaseadme sätete muutmiseks asub ekraani all, käigukangi kõrval eraldiseisev nupupaneel kahe rullikuga, mis võimaldab pidevalt kiiret ja lihtsat ligipääsu peamistele seadetele. Lisaks kasutajasõbralikkusele on rullikud veel ka väga multifunktsionaalsed, muutes vastavalt seadele õhutemperatuuri, istme soojendust ja jahutust ning sõidurežiime. Helisüsteemi osas oli demosõiduk varustatud valikulise Meridian (mitte uhkeim Meridian Surround) lahendusega, mille esitus on normaalse helitugevuse vahemikus läbivalt igati puhas, dünaamiline ja kvaliteetne, kuid helitugevuse ulatuse tipu poole on kohati kuulda esituskvaliteedi kadu.
Sõidu- ja sõiduki andmeid kuvab juhile 12.3-tollise ekraaniga täisdigitaalne näidikutabloo, mis oma süvistatud asetuses kenasti läbi rooli nähtav ning ka välise valguse peegeldumise eest kaitstud. Riistvaraliselt on süsteem terava pildiga, kuid saaks opereerida kohati kiiremini ja sujuvamalt. Samuti on veidi tülikas muuta ekraani heledust, mis automaatseades kipub veidi tumedaks jääma. Tarkvaraliselt on lahendusel viis põhivaadet, mis pakuvad erineva info ja infotihedusega vaateid igale maitsele. Graafikad näevad visuaalselt nägusad välja ning info on läbivalt lihtsalt leitav ja üheselt mõistetav. Defenderile on saadaval ka kvaliteetse kuvaga esiklaasinäidik.
Rooli kohalt leiame Defenderi iseloomuga meeletult hästi kokku sobiva ning mõnusalt robustse ja tööstusliku ilmega nejakodaralise, mis ülimalt kvaliteetselt kokku pandud meeldivatest materjalidest ning proportsionaalselt pigem suure läbimõõduga. Disainilt on üpris jämedate kodaratega ja ümmarguse roolirattaga neljakodaraline küll pigem mugavam suurte kätega juhtidele, kuid püsib tänu erinevatele võimalikele käsitsusviisidele siiski kõigil üpris kindlalt käte vahel. Multifunktsionaalsust lisavad äärmistele kodaratele paigutatud füüsilised nupupaneelid, mida tänu selgele taustvalgusele, süsteemsele paigutusele ja kergetele reljeefsustele lihtne kasutada ka sõidu ajal. Vasakpoolsed juhivad multimeediat ja näidikuid, parempoolsed juhiabilisi. Vasakpoolne paneel on ka varieeruva taustavalgusega, ehk vahetab võimalikke funktsioone vastavalt näidikutabloo kuvale. Roolile on saadaval ka soojendus.
Jõuallikate osas on Defender 130 saadaval nelja erineva mootoriga, mille kaks vähem võimsamat tarbivad diislit ja kaks võimsamat bensiini. Nimetatutest kolm vähem võimsamat on veel ka kerghübriidsed, kuid uhkeim mootor puhtalt fossiilkütust tarbiv. Kõik Defenderid on pideva nelikveoga ja 8-käigulise automaatkastiga. Tühimass jääb olenevalt mootorist vahemikku 2.6 – 2.7 tonni.
Diiselmootoreid esindavad kaks kerghübriidset kolmeliitrist kuuesilindrilist tähistega D250 ja D300. D250 mootor arendab 183 kW võimsust ja 570 Nm pöördemomenti, mis kiirendavad mudeli sajani 8.9 sekundiga ning kuni kiiruseni 188 km/h. D300-l on võimsust ja pöördemomenti vastavalt 221 kW ja 650 Nm, mis võimaldavad Defenderil kiirendada sajani 7.5 sekundiga ning kuni maksimaalse kiiruseni 191 km/h. Mõlemale diiselmootorile lubab tootja keskmiseks kütusekuluks 9.2 l/100km.
Bensiinimootorite valik saab alguse kerghübriidsest P400 mudelist, mille kapoti all 294 kW võimsust ja 550 Nm väänet arendav kolmeliitrine kuuesilindriline. Nimetatud võimsusega kiirendab Defender 130 sajani 6.3 sekundiga ning kogub hoogu kuni suurima kiiruseni 191 km/h. Keskmiseks kütusekuluks lubab Land Rover 11.6 l/100km. Defenderi nimekirja kõige võimsamaks valikuks on Defender V8 (P500), mis saab kapoti alla Jaguari supercharged viieliitrise V8-mootori, mis arendab Defenderis 386 kW võimsust ja 625 Nm pöördemomenti. Nimetatud F-Type jõudlusega kiirendab Defender 130 sajani 5.7 sekundiga ning kuni kiiruseni 240 km/h. Keskmiseks kütusekuluks lubatakse 14.8 l/100km.
Seekord saime Defender 130-ne pressisõiduki näol proovida kolmeliitrise kuuesilindrilisega P400 mudelit, mille bensiinimootor arendab 294 kilovatti ja 550 njuutonmeetrit. Jõudlusnumbrite ja kogemuse põhjal võiks seda mootorit nimetada isegi sportlikuks, kuid Defenderi puhul on palju tähtsam see, et ajam saab igati kenasti mudeli suuruse ja massiga hakkama. Tõmme on läbivalt üle terve pööretevahemiku jõuline ning mootor pedaalimistele mõõdukalt reageeriv. Lisaks sportlikule käitumisele lisab sõidule emotsiooni ka üpris mõnusa tooniga mootoriheli koos turbovilega, mida kostub ka reisijateruumi. Aeglustiga varustatud 8-käiguline ZF-automaatkast tähtsustab vahetustel pigem sujuvust ning opereerib läbivalt igati kiirelt. Järskudel pedaalimistel võib süsteem vajada küll veidi mõtlemis- ja seadistamisaega, kuid suures pildis on tegemist meeldiva ja mudeli iseloomule sobiliku automaatkastiga. Kogu nimetatud jõu maha kandmiseks on Defenderil loomulikult pidev nelikvedu, mis koostöös suurte rataste ja kahe manuaalselt lukustatava diferentsiaaliga oskab väga kindlakäeliselt mootori jõudu edasi liikumiseks ära kasutada. Lisaks suurepärasele mehaanilisele pidamisele oskab ka mudeli elektroonika masina jõudu kenasti hallata, tänu millele minek alati stabiilne ja üllatavalt kiire, ning isegi kui elektroonika sekkumine välja lükata, mida ta küll sajaprotsendiliselt ei tee, on pidamist siiski üllatavalt palju ja masin käitub ettearvatavalt ja kontrollitavalt. Sõidurežiime on Defenderil erinevaid lausa kaheksa: Eco, Comfort, Grass Gravel Snow, Mud Ruts, Sand, Rock Crawl, Wade ja Configurable, millest viimane reguleeritava mootori ja veojõukontrolli käitumise ning roolimise jäikusega.
Vedrustuse osas saab Defender 130 juba standardist elektroonilise õhkvedrustuse, mis oma reguleeritavusega võimaldab 17 – 29-sentimeetrist kliirensit. Sõidukogemuselt on kõike teel ja autoga toimuvat kenasti tunda, kuid seda esitatakse juhile kontrollitult ja meeldivalt summutatult, tänu millele sõit pea igal pinnasel ja iga künnise ületamisel samaaegselt väga sujuv ja pehme ning üheselt mõistetava tagasisidega. Kerekaldumisi esineb suuruse ja massi kohta üllatavalt vähe ning tervikuna püsib mudel ühe tihke tükina kenasti tee küljes. Reguleeritava iseloomuga roolimine on üldiselt pigem kerge ja täpne, sobides samal ajal nii igapäevasõiduks, kui maastikule. Samas on maastikurežiimides väga selgelt paremini aru saada rataste all toimuvast.
Nähtavus on salongist ettepoole väga hea, kuid keskmisest tahavaatepeeglist, nii keskmise rea keskmise peatoe, kui varuratta tõttu, veidi piiratum. Gabariitidelt on samuti ninaosa kaugus ja masina laius võrdlemisi hästi tajutavad, kuid tagaosa, täpsemalt varuratta ulatus, veidi raskesti määratletav. 12.8-meetrise pöörderaadiusega manööverdamist toetab aga üks turu uhkeimaid 360-kraadiseid kaamerasüsteeme, mille kvaliteetsete kaamerate kuvasid saab vaadata nii eraldi, kui ka liidetud 3D-vaates. Vaadetel kuvatakse ka rataste trajektoore ning pagasiluugi avamise ulatust ja tagurdades arvestavad andurid ka varurattaga. Maastikusõiduks on süsteemil ka erinevad off-road vaated, mis võimaldavad vaadata näiteks ka kapoti alla. Olenemata sellest, et pea 5.4-meetrisena Defender 130 küll Eesti standardsele parkimiskohale ei mahu, on mudel oma suuruse kohta üllatavalt lihtsasti manööverdatav ja liikluses hallatav. Müratase on salongis samuti meeldivalt madal.
Defenderi juhiabiliste hulgas on adaptiivne püsikiirusehoidja, pimenurga ja tagumise ristsuunalise liikluse jälgimine, 360-kraadine kvaliteetne kaamerasüsteem koos digitaalse tahavaatepeegliga, liiklusmärkide tuvastus, reahoidmine, automaatsed kaugtuled ja kallakult laskumise abifunktsioon.
Kui terminit “linnamaastur” või “luksusmaastur” lahata selle nurga alt, et tiitlit peaks kandma sõiduk, mis saab hakkama nii linnas kui maastikul, pakkudes samaaegselt luksuslikku sõidukogemust, oleks Defender üks kõige sobilikum kandidaat vastavale tiitlile. Mudel seob uhke praktilisuse, mis sobilik nii pere- kui tööautole, mugavuse, kvaliteedi, luksuse ning suurepärased sõiduomadused nii asfaldil kui kangeimas looduses. Loomulikult on turul sama raha eest veidi luksuslikumaid kõrgeid linnaautosid ning võibolla ka maastikusuutlikumaid maastureid, kuid mitte ükski konkurent ei seo neid kahte omadust paremini kui Land Rover Defender.
Kui terminit “linnamaastur” või “luksusmaastur” lahata selle nurga alt, et tiitlit peaks kandma sõiduk, mis saab hakkama nii linnas kui maastikul, pakkudes samaaegselt luksuslikku sõidukogemust, oleks Defender üks kõige sobilikum kandidaat vastavale tiitlile. Mudel seob uhke praktilisuse, mis sobilik nii pere- kui tööautole, mugavuse, kvaliteedi, luksuse ning suurepärased sõiduomadused nii asfaldil kui kangeimas looduses. Loomulikult on turul sama raha eest veidi luksuslikumaid kõrgeid linnaautosid ning võibolla ka maastikusuutlikumaid maastureid, kuid mitte ükski konkurent ei seo neid kahte omadust paremini kui Land Rover Defender.
Hind alates: 89 100 €
Testitud mudeli info:
∼ 118 000 €
Bensiin
3.0 l I6
294 kW
11.6 l/100km
Nelikvedu
8-käiguline automaat
Max 191 km/h
0 – 100 km/h: 6.3 sec