Salongis paistab välja aga Jaapani autodele omane tagasihoidlik ja läbimõeldud stiil, mis tähtsustab uhke ja luksusliku väljanägemise kõrval pigem kasutajasõbralikkust ja lihtsust. Disain on kohati küll veidi vananenud ilmega, aga suures pildis on lahendused siiski kaasaegsed ja üldises stiilis õhkab ka kerget sportlikkust. Materjalide osas esineb enim plastikut ja nahka ning ehituskvaliteet on olenemata üksikutest painduvatest paneelidest siiski üldiselt igati korralik. 

Kõige lihtsama, Elegance varustuse korral saab Civic tekstiilkattega istmed, keskmise, Sport varustuse korral naha ja tekstiiliga kaetud istmed ning uhkeima, Advance varustuse korral täielikult nahast istmekatted, mille sarnased ka demoautos paiknesid. Nahkkatte ise on võrdlemisi kvaliteetne, kuid võib suvel võrdlemisi palavaks kujuneda. Iste ise on küll lihtsa väljanägemisega, kuid pakub igati toekat istumisasendit. Üldine asend on võrdlemisi madal ja isegi veidi sportlik ning tänu rohkele reguleerimisruumile peaksid mugava asendi leidma igat kasvu reisijad. Tagareas on asend kergelt püstisem. Esiistmed saavad juba standardist ka istmesoojenduse.

Nagu kerekuju põhjal eeldada võib, on Civicu salongi ruumi tugevuseks masina pikkus, kuid nõrgemaks pooleks kõrgus. Pikkuse osas mahub Civicusse napilt isegi kaks kahemeetrist ära, kuid probleemsem osa on salongiruumi kõrgus, mille tulemusel jääb tagareas kahemeetrisele pearuumi veidi väheks. Neli keskmist kasvu täiskasvanut mahuvad siiski kenasti ära. Värvikust küll peamiselt mustade pindadega Civicu salongist ei leia, kuid atmosfääri muudavad vabaks ja avaraks hele laepolster, suured aknad ja meie poolt soovituslik valikuline katuseluuk.. Esemete hoiustamiseks on salongis ruumikas kindalaegas, topsihoidjad, tasku konsooli ees otsas, mis uhkematel varustustel juhtmevaba laadimisega, väike käetoe alune laegas ja kitsad uksetaskud. 

Pagasiruumi on uuel Civicul aga lausa 410 liitrit, mida on rohkem kui peaaegu kõigil eelnimetatud alternatiividel. Vaid veidi suurem Octavia suudab selles suurusklassis suuremat pagasiruumi pakkuda. Tänu suurele pagasiluugile avaneb pagasiruumile avar ligipääs, mis võimaldab lihtsat peale- ja mahalaadimist olenemata kergest laadimiskünnisest. Kõige omapärasemalt on lahendatud aga pagasiruumi kate, mis rullub kokku paremalt vasakule, olles kokkupakituna palju mugavamalt hoiustatav, kui suured tagant ette rulluvad rulood.

Olenemata varustusastmest kuvab multimeedia teavet armatuurist välja ulatuvale osale paigutatud 9-tolline puuteekraan, mille vasakul küljel paar kiirteenuppu ja helitugevuse füüsiline rullik. Ekraan ise on selge pildiga ja riistvara kiire ning sujuv. Tarkvaraliselt on multimeedia aga üpris loogilise ülesehitusega ning otsitavad seaded on võrdlemisi lihtsasti üles leitavad. Visuaalid on küll kergelt ajas maha jäänud, kuid samas on kõik ikoonid siiski üheselt mõistetavad ja üles leitavad. Demosõiduk oli varustatud uhkema 12 kõlariga helisüsteemiga, mis suudab olenemata valjudusest esitada palasid väga selgelt ja dünaamiliselt. Küll aga on valjuduse vahemik nii suur, et tipu poole hakkavad juba salongi paneelidki kohati vibreerima. Helisüsteemi ainsaks miinuspooleks on võrdlemisi kehva ja ebaühtlase kvaliteediga hands-free telefonikõned. Kliimasätete muutmiseks asub multimeediast veidi madalamal kolme rullikuga ja paari füüsilise nupuga kliimapaneel, mis on oma lihtsa ja loogilise disainiga väga kasutajasõbralik, tõestades järjekordselt, miks pole vaja kliimasätteid multimeedia ekraani taha integreerida.

Kahe lihtsama varustuse korral saab Civic standardis 7-tollise näidikuekraani, kuid demosõidukis asus rooli taguses süvises 10.2-tollise ekraaniga täisdigitaalne näidikuekraan. Asetuse poolest on ekraan kenasti nähtav ning kaitstud ka peegelduste tekkimise eest. Riistvaraliselt on süsteem kiire ja ekraan selge pildiga, kuid tarkvaras on jällegi tajuda kerget Jaapani autotootjatele omast stiili ja info küllust. Põhivaade toetub klassikalisele kahe kella vaatele, kuid vasakpoolne nii-öelda kell vahetub elektrienergia tarbimise taseme ja mootoripöörete kuvamise vahel, ilma skaalat muutmata, mistõttu pole kohati aru saadagi, mida vaatamise hetkel juhile kuvatakse. Isikupärastamise osas saab muuta kellade sees ja vahel kuvatava info tüüpe.

Rooli kohale saab Civic perfektselt ümmarguse ja võrdlemisi suure läbimõõduga kolmekodaralise, mis on kokku pandud kvaliteetselt ja mugavatest materjalidest. Kodarad on pigem kaasaegse kandilise disainiga, kuid piisavalt õhukesed, et võimaldada olenemata juhi käte suurusest kindlat käte vahel püsimist. Multifunktsionaalsuse lisamiseks on rooli kummalgi äärmisel kodaral kuni viis füüsilist nuppu ja kaks rullikut. Parempoolsed seadistavad juhiabilisi ja vasakpoolsed multimeediat. Nuppe on iseenesest võrdlemisi palju, kuid tsentrisse paigutatud rullikud muudavad kasutamise loogiliseks, võimaldades lihtsat kasutamist ka pilku teelt tõmbamata. Äärmiste kodarate tagakülgedelt leiame ka kaks plastikuist käigulaba, mis funktsioneerivad Civicul rekuperatsiooni taseme muutmise lülititena. Veidral kombel unustab Civic aga kohati soovitud taseme ära ning muudab rekuperatsiooni vaikeseadesse. Samuti on Civicu roolil elektriline soojendus.