2016. aastal jõudis maailma pilkude ette väiksemat tüüpi Kia Sportage, ehk omal ajal Hyundai Ioniq’uga platvormi jaganud Kia Niro, mis oli esimesest generatsioonist saadaval hübriidi, pistikhübriidi ja elektriautona. Peale viite aastat leidis aga Kia, et koos brändi värskendamisega on ka aeg mudeleid uuendada ning selle tulemusel jõudis 2021. aastal tootmisesse Niro teine generatsioon. Niro alternatiivideks on näiteks SEAT Ateca, Volkswagen T-Roc, Škoda Karoq, Mazda CX-30 ja Volvo C40 ning e-Niro konkureerib näiteks Nissan Leafi, Mazda MX-30-ne ja Volkswagen ID.3-ga.

VÄLIMUS

Välisdisaini osas võiks teise generatsiooni Nirot vabalt pidada ka uhiuueks Kia mudeliks, sest sarnasusi on kahe generatsiooni vahel leida üpris keeruline. Uue Niro disainile on lähenetud täiesti uue nurga alt, mille tulemusel on mudelil nüüd palju omapärasem ja huvitavam ilme. Keredisain on muutunud kandilisemaks ja teravamaks, tänu millele ei meenuta mudel enam nõnda palju Sportage’it, kuid samas on säilitatud äratuntavad Kia disaini elemendid, tänu millele ei paista Niro brändi mudelirivis jällegi võõrana. Mõõtude poolest jääb Niro brändisiseselt XCeedi ja Sportage’i vahele, olles konkurentide seast mõõtudelt sarnaseim Volvo C40-ga. Mudeli standardvärviks on valge ning lisades pakub Kia veel sinist, oranži, rohelist, punast ja paari mustvalget varjundit.

Niro ninaosas tõmbavad tõenäoliselt kõige rohkem tähelepanu omapäraselt madalale paigutatud ja huvitava hulknurga kujuga esituled, mis valgustavad teed üpris hästi ning näevad ka üllatavalt head välja. Lisaks muudavad mööda tulede alläärt kulgevad päevatuled Niro äratuntavaks ka pimedal ajal. Tulede ja tasapinnalise kapoti vahel asub aga üks mitmekülgsust lisav ilupaneel, mille tsentri all ka e-Niro laadimispesa. Nimetatud disainpaneel olenemata mootorist õhuava funktsiooni ei oma, kuid huvitaval kombel on vaid e-Nirol see paneel kergelt ikoonilise Kia iluvõre kujuga. Tavalisel Nirol on sama paneel vaid sirge liist. Stange keskelt leiame suure hulknurkse funktsionaalse õhuava ning alläärelt maasturlikkust lisava robustse disainiga splitteri.

Niro küljel jätkub kandiline iseloom, mida toetavad teravate nurkadega siluett, omapäraste profiilidega ja rohkelt küljele paistvad tuled ning kandilise kontuuriga aknad. Külje huvitavamaks muutmiseks on Kia mängu toonud ka halli värvi, millest esimene pool kulgeb splitteri juurest üle rattakoobaste kuni tagumiste usteni ning teine pool tagatulede tipust tagumise difuusorini. Viimased lisavad Nirole taas maasturlikku ilmet, kuid seda omapäraselt ja üpris stiilsel viisil. Kerevärvi paneelid on pigem tasapinnalised. Velgede osas Nirot soetades valikuvõimalust pole, vaid sisepõlemismootoriga Niro saab õhulised ja mitmetonaalsed 18-tollised ning elektriline e-Niro omajagu tagasihoidlikumad ja tasapinnalisemad 17-tollised. 

Tagaosa on küll Niro kõige tagasihoidlikum külg, kuid ka seal leidub iseloomukaid elemente. Suurema osa tööst teevad ära omapärased tagatuled, mis ulatuvad C-pillareid pidi praktiliselt katuseni ning ühendavad tagaakna äärtel terava tagatiiva ja kerevärvi osa. Stangel leiame kergelt robustse ilmega maasturlikku iseloomu lisava difuusori ala, mille ülemistes nurkades ka eraldiseisvad tagatulede elemendid.

INTERJÖÖR

Uue välisilme kõrvalt läbis totaalse uuenduskuuri ka Niro interjöör, mis sama stiiliga nagu varasemalt testitud Sportage ja EV6. Kia värskeim salongi disain on väga kaasaegne, omapärane ja kasutajasõbralik, sidudes lahendustes mugavuse ja funktsioonide rohkuse. Materjalide osas esineb salongis kõige rohkem plastikut, kuid tähtsamates piirkondades on kasutatud ka mugavamaid ja pehmemaid materjale. Kvaliteedi poolest üksikud komponendid küll veidi liiguvad ja painduvad, kuid üldiselt püsib kõik ikkagi kindlalt ja vaikselt omal kohal.

Mugavaks reisimiseks on Niros kergelt korvikad tekstiili ja kunstnaha kombinatsiooni või üleni kunstnahaga kaetud istmed, mis hoiavad masina iseloomu arvestades igati piisavalt hästi reisijaid omal kohal. Toed on tugevad ja stabiilsed, istmepadjad pigem jäigad ning sarnaselt EV6-s kogetule, olid ka Niro istmed survele kergelt kõikuvad justkui kiiktoolid. Sellest olenemata võimaldab rohke reguleerimise ruum leida mugava asendi, mis ei väsita ka pikematel sõidutel ning uhkemad varustused saavad ka elektrilise reguleerimise ja mälufunktsiooni. Üldine asend on väikemaasturlikult pigem püstine, lihtsustades nõnda välja nägemist ning sõidukisse sisenemist ja väljumist. Tagareas on iste veidi tasapinnalisem, jäigem ja püstisem. Uhkematel varustustel on kõik neli äärmist kohta varustatud soojendusega ning tore oli sellise hinnaklassiga mudelis näha ka esiistmete ventilatsiooni.

Salongi ruumi osas on Niro isegi paras üllataja, mahutades tehniliselt ka neli kahemeetrist ilma kellelegi valu tekitamata ära. Kõige kitsamaks kohaks on aga tagumise rea jalaruum, mida piiravad konkreetselt esiistmete kõvast plastikust tagaküljed. Pearuumi osas pole probleemi ühelgi istekohal ning laiuse osas jääb Niro kolme täiskasvanu jaoks pigem kitsaks. Nelja keskmist kasvu täiskasvanu jaoks piisab Nirost aga kenasti. Atmosfäär on salongis avar, kuid erinevalt disainiga täidetud hubasele esireale, on tagumises reas olek lihtsuse tõttu veidi kõledam. Meeldiva seltskonnaga see mure loomulikult kaob. Öösel liigeldes loob veidi meeleolu tagasihoidlik miljöövalgustus ning klassikalise sisepõlemismootoriga Nirole pakutakse ka katuseluuki. Esemete hoiustamiseks on Niro salongis juhtmevaba laadimise pinnaga tasku konsooli eesotsas, avatavate topsihoidjatega süvis konsoolis, väike käetoe alune laegas, kitsad uksetaskud ja keskpärane kindalaegas ning tagumine rida saab topsihoidjatega käetoe.

Kõige tavalisem hübriidne Niro saab 451-liitrise pagasiruumi, mis on mudeli suurusklassis keskmisest parem sooritus, olles näiteks mahukam Mazda CX-30st ja Volvo C40-st. Škoda Karoqi vastu aga Niro ei saa. Üllataval kombel on parema sooritusega aga e-Niro, mille pagasiruum 475-liitrine ning seda ilma 20-liitrist kapoti all asuvat lisa laegast arvestamata, kus mugav näiteks laadimiskaableid hoida. Niro on saadaval iseavaneva elektrilise pagasiluugiga, mis avaneb ka selle peale, kui võtmega mõni sekund vaid pagasiluugi vahetus läheduses seista. Tegemist on väga mugava alternatiiviga näiteks põrkeraua all asuvatele jalaanduritele, mis tihtipeale ebaühtlase töökindlusega. Luuk ise on piisavalt suur, luues avara ligipääsu pagasiruumile. Pagasiruumi põrand on reguleeritav kahele tasemele, olles ülemises asendis ka kenasti laadimiskünnisega tasa. Praktilisust lisavad veel väikesed taskud külgedel. Pagasiruumi katab vaid kerge luugi küljes rippuv tekstiilist paneel.

Ekraanide jaoks asub Niro armatuuri vasakul poolel suur ja ühe tasapinnaga trapetsikujuline paneel, mille paremalt poolelt leiame 10.25-tollise puuteekraaniga multimeedia ekraani, mis kenasti reisijatele nähtav ning ka üpris täpselt täies suuruses käeulatuses. Riistvaraliselt jookseb süsteem sujuvalt ning ekraan on mõnusalt terava kuvaga. Tarkvara osas oleme sarnast süsteemi kohanud juba mitmetel Kiadel ning meie arust on tegemist väga lihtsa ning parajalt funktsiooniderohke lahendusega. Ikoonid on kaunid ja üheselt mõistetavad ning menüüde ülesehitus ja seadete paigutused on loogilised. Kia värskeimatel mudelitel on lisaks põhiekraanile ka väike piklik lisaekraan peamise multimeediaekraani all, mis kuvab vastavalt vajadusele multimeedia kiirteenuppe või kliimasätteid. Vastavalt viimase seadistusele funktsioneerivad ka äärtel asuvad füüsilised rullikud helitugevuse või õhutemperatuuri reguleerijatena. Tegemist on ennekõike väga laheda ja nutika lahendusega, seda on ka üllatavalt mugav ja lihtne kasutada. Kui see lahendus aga vastukarva, saab kliima seadeid muuta ka eraldiseisva kliimamenüü kaudu multimeedias. Helisüsteemi poolest oli testitud e-Niro varustatud valikulise Harman/Kardon süsteemiga, mis esitab palasid võrdlemisi puhtalt ja dünaamiliselt ning seda praktiliselt olenemata helitugevusest. Meeldiv üllatus sellise hinnaklassi mudelilt.  

Mudeli kõige lihtsam varustus saab veel 4.2-tollise ekraani ja kahe analoogkellaga näidikute lahenduse, kuid ülejäänud varustusastmetel on standardis 10.25-tollise ekraaniga täisdigitaalne näidikuekraan, mis kenasti läbi rooli ava näha. Ekraan piisavalt kõrge resolutsiooniga ning riistvaraliselt jookseb süsteem sujuvalt ja kiirelt. Tarkvara poolest kasutavad pea kõik Kiad ja ka Hyundaid üpris identset lahendust, mis põhinevad stiililt kahe kella motiivile, kuid seda kaasaegsemas ja informatiivsemas võtmes. Kahe kella vahele saab juht valida meelepäraste andmetega infotabloo. Visuaali osas võimaldab tarkvara valida nelja erineva teema vahel ning selle vahtumise saab siduda ka sõidurežiimide vahetustega. Üldiselt on graafikad aga selged, ikoonid üheselt mõistetavad ja kogu info kergesti üles leitav. Uhkemad varustused saavad juba standardis ka esiklaasinäidiku, mille kuva kenasti fookuses ja nähtav ning mis ühe põhivaatega ka igati informatiivne.

Rooli kohale saab Niro omapärase disainiga perfektselt ringikujulise kahekodaralise, mis kvaliteetselt ja mugavatest materjalidest kokku pandud. Sarnast rooli saime käsitseda ka EV6-s, kuid seal oli rooliratas sportlikult alt sirge. Rool ise on proportsionaalselt küll pigem suure läbimõõduga, kuid võimaldab tänu kahele kodarale ja ergonoomilisele roolirattale siiski erinevaid ja mugavaid käsitsusviise. Multifunktsionaalsust lisavad kummalegi kodarale paigutatud neli nuppu ja kaks lülitit. Tänu hõredale asetusele ja elementide reljeefsusele on nuppe mugav kasutada ning peale mõningat harjumist on võimalik soovitud käsklused ka juba pilku teelt tõmbamata sõidukile edastada. Vasakpoolsed nupud on sõiduabiliste ja näidikutabloo seadistamiseks, parempoolsed multimeedia jaoks ning vasaku kodara all asub ka sõidurežiimide nupp. Rooli tagaküljelt leiame ka nii-öelda käigulabad, mis Kia elektriautodes on üle kandunud rekuperatsioonilabadeks, võimaldades kiirelt ja selgelt vahetada regeneratiivse pidurdamise tugevust. Kõik Niro ja e-Niro varustused saavad standardis kiire ja mugava roolisoojenduse.

SÕITMINE

Väikese ja praktilise Niro puhul toetavad tema linnaautolikku ilmet ka masina ajami valikud. Nimelt on teise generatsiooni Niro sarnaselt eelmisele generatsioonile saadaval hübriidsena, kombineerides bensiini ja elektri jõu, ja puhta elektriautona, olles nõnda kõige efektiivsem ja mugavam just linna piires liigeldes. Mõlemal puhul kantakse jõud maha vaid läbi esirataste. Nirost on tulemas ka pistikhübriidne variant.

Hübriidlahenduse puhul seotakse kerghübriidselt 1.6-liitrine bensiinimootor, mis arendab 77 kilovatti, ning 42-kilovatine elektrimootor, mis tarbib elektrit lisaks bensiinimootorile veel ka 1.32-kilovatt-tunniselt liitiumakult. Kombineeritult arendavad ajamid kuni 104 kilovatti ning tavahübriididele omaselt masina akut väliselt laadida ei saa. Jõud kantakse esiratasteni läbi kuuekäigulise automaatkasti, mille tulemusel kiirendab masin sajani 10.4 sekundiga ning kogub hoogu kuni kiiruseni 164 km/h. Keskmiseks kütusekuluks lubab tootja vaid umbes 4.5 l/100km.

Elektrilise variandi puhul saab e-Niro esirataste vahele 150-kilovatise elektrimootori, mis tarbib elektrit 64.8-kilovatt-tunnisest liitiumakust. Esiveolisena kiirendab e-Niro sajani 7.8 sekundiga ning saavutab maksimaalseks kiiruseks 167 km/h. Tootja lubab e-Niro energiakuluks 16.2 kWh/100km, mille korral suudab masin akutäiega läbida kuni 380 km. Meie saime oma talvise testimise jooksul keskmiseks kuluks umbes 23 kWh/100km. Veidi nõrgaks lüliks on aga e-Niro kiirlaadimine, toetades vaid kuni 80-kilovatist kiirlaadimist, mille korral saab aku põhiosa täis umbes 40 minutiga, ehk laadimise keskmiseks kiiruseks on 380 km/h.

Testitud sõiduki puhul oli tegemist kaasaegsema ja täiselektrilise e-Niroga, millel esirataste vahel 150-kilovatine elektrimootor. Nimetatud mootoril on kuni 2.2-tonnise Niro vedamiseks jõudu piisavalt ja elektriautodele omaselt on kiirendus pedaalimisele otsekohene ja ka mõnusalt lineaarne. Kerge kiirenduse viivitus esineb vaid juhul, kui rekuperatsiooni ajal järsult pedaalida. Samas polegi e-Niro loomulikult sportliku iseloomuga, vaid pigem eelistab meeldivat ja sujuvat kulgemist, olenemata võimekusest ka siiski foori tagant esimesena minema kiskuda. Rekuperatsiooni astmeid on e-Nirol kolme erineva tugevusega, millest tugevaim i-Pedal toetab ka ühepedaalisõitu. Esiveolisena maadleb e-Niro loomulikult kohati ka jõu maha kandmisega, kuid erinevad juhiabid hoiavad masina kontrollitaval ning ettearvataval trajektooril, tänu millele on e-Niroga lihtne ja turvaline liigelda. Küll aga võimaldavad Kia mudelid ka jätkuvalt vajadusel veojõukontrolli täielikult välja lülitada. e-Niro erinevad sõidurežiimid muudavad peamiselt vaid pedaalide tundlikkust ning veidi ka roolimise jäikust.

Ka teiste sõiduomaduste poolest on e-Niro igati mugav ja taasakaalukas sõiduvahend. Vedrustus on pigem jäigemapoolsem, andes juhile tagasisidet konarluste ja tee seisukorra kohta, kuid ei põruta, ega väsita ka üleliia palju. Kiiretes kurvides esineb küll ka kere kaldumist, kuid üldiselt on e-Niro mass siiski edukalt ära peidetud. Roolimine on  tavarežiimis keskpärase jäikusega ning piisavalt täpne, andes juhile ka tagasisidet rataste käitumise kohta. Nähtavus on salongist välja igal suunal hea ning gabariidid on manööverdades võrdlemisi hästi tajutavad. Kitsastes kohtades aitab manööverdada ka kvaliteetne tahavaatekaamera, mis võiks aga veidi vähem määrduvas kohas paikneda. Üldiselt on Niroga väga meeldiv ja lihtne liigelda ning seda nii maanteekiirustel, kui kitsastes oludes. Müratase on salongis meeldivalt madal.

e-Niro juhiabiliste hulgas on automaatsed kaugtuled, pimenurga jälgimine, puldist kaugjuhitav lineaarne parkimine, automaatne hädapidurdamine, sõidurea hoidmine, adaptiivne püsikiirusehoidja, parkimisandurid ning kvaliteetse kuvaga tahavaatekaamera.

Kellele?

Kia Niro on üks kaasaegne, lihtne ja kasutajasõbralik sõiduvahend, sidudes edukalt mugavuse, väikemaasturile omase praktilisuse, head sõiduomadused, kvaliteedi ja kõik peamised tehnoloogiad ning abilised. Mootorite poolest on Niro küll pigem linnaauto, kuid saab ka elektrilise mudeli puhul sõiduulatuse poolest hakkama maanteedelgi. Üldiselt Kia poolt üks lihtne, kuid järjekordselt toimiv ja meeldiv sooritus.

Kia Niro on üks kaasaegne, lihtne ja kasutajasõbralik sõiduvahend, sidudes edukalt mugavuse, väikemaasturile omase praktilisuse, head sõiduomadused, kvaliteedi ja kõik peamised tehnoloogiad ning abilised. Mootorite poolest on Niro küll pigem linnaauto, kuid saab ka elektrilise mudeli puhul sõiduulatuse poolest hakkama maanteedelgi. Üldiselt Kia poolt üks lihtne, kuid järjekordselt toimiv ja meeldiv sooritus.

Auto andmed

Hind alates: 30 990

Testitud mudeli info:
– €
Elekter
150 kW
16.2 kWh/100km
Esivedu
Max 167 km/h
0 – 100 km/h: 7.8 sec

TÄNAME PROOVISÕIDU EEST

TÄNAME PROOVISÕIDU EEST