2019. aastal turule jõudnud Volkswagen ID.3-e esitleti elektrilise rahvaauto kontseptina esmakordselt juba 2016. aasta Pariisi autonäitusel. Tegemist oli esimese MEB platvormi autoga, mis on tänaseks olnud teerajajaks mitte vaid Volkswageni pidevalt laienevale elektrilisele ID-seeriale, kuid ka pea kõikidele teistele Volkswagen Grupi värsketele elektriautodele. Justkui märkamatult möödunud nelja aasta järel jõudis mudel 2023. aastal oma esimese faceliftini, mille käigus värskendati veidi välisilmet ja interjööri kvaliteeti. ID.3-e alternatiivideks on Renault Megane E-Tech, Tesla Model 3, Nissan Leaf, Kia e-Niro, Hyundai KONA EV ja vennasmudel CUPRA Born.

VÄLIMUS

Välisdisaini poolest oli ID.3 esmakordselt turule jõudes esimene näidis Volkswageni uuest elektrilise ID-seeria disaini keelest, mis paistis küll esialgu võõras ja liialt futuristlik, kuid on elektriautode levikuga ja ID-seeria mudelirivi laienedes kujunenud nelja aasta jooksul juba omajagu tuttavamaks, tänu millele on ID-mudelid juba liikluses võrdlemisi selgelt äratuntavad ja Volkswagenilikud. Samas pole ID.3 aastatega Eestis ka kuigi ulmelist pealetungi teinud, tänu millele mudelid tänaseni oma sõbraliku ilmega linnapildis massist eristuvad ja silmapaistvad. Välisgabariitidelt on ID.3 hetkel väikseim ID-seeria Volkswagen, mis jagab suurusklassi väikemaasturitega nagu Škoda Kamiq ja Volvo EX30, meenutades samal ajal proportsionaalselt siiski klassikalist luukpära. Kerevärvi osas saab ID.3 alati musta katuse, kuid kere alumisele poolele pakub Volkswagen nelja mustvalget varjundit ning sinist, punast ja oliivirohelist värvi. Standardis saab mudel halli värvkatte ning parima üldilme jaoks soovitame meie ka demoautot katnud sinist tooni.

ID.3-e ümaral ninaosal tõmbavad enim tähelepanu lihtsa kuju, kuid sisutiheda sisedisainiga ja hea valgustavusega esituled, mis koostöös Volkswageni logo ja viimaseni ulatuvate valgusribadega meenutavad justkui silmasid ja nina, mis moodustavad mudelile pigem terava ja sihikindla pilgu. Mudelivärskendusega on kõige suurema muutuse ID.3-e ninaosas läbinud aga paari tugevama kontuurjoonega põrkeraud, mille piklik õhuava splitteri kohal muutunud veidi väiksemaks ja äärtel koonduvaks, mis loonud ruumi kahele uuele püstisele õhuavale põrkeraua äärtel. Üldpildis on ID.3-l veidi kurja pilgu, kuid samaaegselt sõbraliku kujuga ninaosa.

Küljel on mudelivärskenduse kõige märgatavamaks muutuseks nüüdsest nähtava kerevärviga C-piilar, mida kattis ennist täpiline kleebis. Siluett saab jätkuvalt alguse ümarast ja lühikesest ninaosast, kulgedes seejärel mööda lauget tuuleklaasi ning sujuvat katust veidi reljeefsema ja kandilisema profiiliga tagaosani, kus lisab ilmele teravust tagaakna kohale ulatuv tiib. Külgmised paneelid on pigem sujuvad ja tasapinnalised, kuid iseloomu lisavad üks tugevam kerejoon, mis kulgeb esitiivalt mööda valgustatud ukselinke tagatuledeni, ning kergelt sportlik küljelaiend uste alläärel. Lauge tuuleklaasi tõttu on ID.3-l ka omamoodi disainiga topelt A-piilar, mis võimaldab madalamat õhutakistust, juhi vaatevälja kitsamaks muutmata.

Velgede osas pakub Volkswagen mudelile kuue erineva disainiga veljekomplekte läbimõõtude vahemikus 18 – 20 tolli. Baasvarustuses saab mudel küll väga igava ja odava ilmega hallid plekkveljed, kuid uhkemad Pro S varustuspaketi ja lisavarustuses pakutavad veljed on pea kõik huvitavate ning mitmevärviliste, kuid omavahel sarnaste disainidega. Läbimõõdu osas piisab hea üldilme jaoks juba 19-tollistestki.

Tagaküljel jaguneb ID.3-e disain suures pildis kaheks. Must pagasiluuk, millel hulknurksed tagatuled ning tagaklaasi kohalt ka sportlikku ilmet võimendav tagatiib, ning kerevärvi põrkeraud. Mudelivärskenduse käigus on suurima uuenduse saanud tagatuled, millel nüüd ka pagasiluugi peal paiknevad elemendid valgustatud. Ennist olid jätkud vaid helkurid. Tugevamaid kerejooni tagaküljel kuigi palju pole, kuid omapäraste kontuuridega elemendid loovad tervikuna mõnusalt sisutiheda ja stiilse tagaosa. Paari tugevama kontuuri, kuid ümara üldilmega stangelt leiame pikliku trapetsikujulise numbrimärgi süvise ning viimasega identse kontuuriga musta difuusoriala, mis lisab helkurite vahel tagaosa ilmele sportlikkust.

INTERJÖÖR

Interjööri poolel pole mudelivärskenduse käigus läbi viidud uuendused suuremas osas silmaga nähtavad, vaid pigem hoopis käega tuntavad, sest kõige märkimisväärsemaks arenguks on materjalide ja ehituse kvaliteedi tõus, mille tulemusel on värskendatud ID.3-e salong tevikuna veidi preemiumlikuma üldilmega. Disain on jätkuvalt võrdlemisi futuristliku, kuid stiilipuhta disainiga, mis koostöös rohke klaaspinna ja kaugele ulatuva armatuuriga loovad veidi akvaariumi või kasvuhoone mulje. Olenemata aga veidi ulmelisest visuaalist on funktsioonid ja lahendused kasutajakogemuselt võrdlemisi mugavad ja lihtsad.

Istmete osas pakub Volkswagen ID.3-le küll ka sportlikuma kuju ning mikrofliiskattega istmeid, kuid demoauto oli varustatud standardsete tekstiilistmetega. Oma kujult ja ehituselt on viimased küll pigem lihtsad, kuid pakuvad sellest olenemata mugavat ja toekat istumisaset, mis pigem pehmete polstrite, arvestatavate küljetugede ja pika istmepõhjaga hoiavad ka reisijaid piisavalt hästi paigal. Standardvarustuses on asendi reguleerimine küll mehaaniline, kuid rohke reguleerimisruum koos esiistmete eraldiseisvate käetugedega võimaldab sobiva asendi leida pea igat kasvu reisijal, mis ei väsita pikematelgi teeotsadel. Õnneks on esiistmed juba standardvarustusest soojendusega. Tagareas on istmed küll omajagu kõrgemal, tänu millele tagumisest reast võimalik näha ka otse läbi tuuleklaasi, ja üpris püstise seljatoega, kuid kerge korvikus pakub tervikuna siiski võrdlemisi mugavat istumisasendit. Küll aga ei paku Volkswagen tagumisele istmereale soojendust. 

Salongi ruumikuse poolest ID.3 oma välisgabariitide kohta üllatavalt suure ja mahuka reisijateruumiga. Jalaruumi on pikiteljel praktiliselt ka kahele kahemeetrisele ning ka pearuumi jagub igal istekohal kahemeetristelega. Laiuses ID.3 pigem kolme reisijat ei mahuta, kuid tervikuna saab mudel nelja keskmist kasvu täiskasvanuga ikka väga edukalt hakkama. Atmosfääri osas on ID.3-l võrdlemisi avar ja lahke ilmega salong, mida toetab päevasel ajal rohke välise valguse ligipääs ning pimedal ajal mitmevärviline miljöövalgustus, mille toon seotud ka multimeedia värvipaletiga. Suurte akende ja panoraamkatuse koostööl kujuneb küll salongis veidi ka akvaariumi mulje, kuid kokkuvõttes on ID.3-ga siiski üpris meeldiv ringi liigelda. Esemete hoiustamiseks on salongis keskmisest väiksem kindalaegas, keskpärased uksetaskud, võrguga tasku armatuuri alläärel ning pikk keskkonsool topsihoidjate, telefoni laadimijaga süvise ja suure kaetava laekaga käetugede all. Erinevalt suurematest ID-mudelitest, ei saa aga ID.3-s esemete isikupärastatud organiseerimiseks vahetada keskkonsooli laegaste sisusid. Tagumine rida saab väiksemad uksetaskud.

Pagasiruumi pakub ID.3 385 liitrit, olles seega 5 liitrit mahukam, kui Golf, kuid 50 liitrit väiksem, kui Nissan Leafi ning lausa 55 liitrit väiksem, kui näiteks Megane E-Techi pagasiruum. Seega täidab ID.3 praktilisuse poolest küll linnukese, et olla vähemalt võrdväärne järeltulija Golfile, kuid jääb teiste tootjate sama suurusklassi elektriautodele veidi alla. Olenemata aga sellest, peaks ID.3-e pagasiruumist siiski igapäevasteks vedamisteks piisama. Praktilisust lisavad lisaruum põranda all, taskud ruumi äärtel, haagid nurkades ja veidi kasutud konksud seintel. Suuremate esemete vedamiseks on teise istmerea seljatoed kokku klapitavad 60:40 suhtes ning saadaval on ka suusaluuk. Pagasi maha laadimiseks tuleb ületada vaid umbes viiesentimeetrine künnis.

Multimeedia osas on mudelivärskenduse suurimaks riistvaraliseks uuenduseks see, et kui ennist oli lahendus saadaval kahe erineva suurusega ekraaniga, siis nüüd on ID.3-e süsteem saadaval vaid ühte tüüpi 12-tollise puuteekraaniga, mis paigutatud armatuurist väljaulatuvale ja kergelt juhi poole suunatud paneelile armatuuri tsentris. Riistvaraliselt on ekraan parajalt kõrge resolutsiooniga ning süsteem peale esmast laadimist piisavalt kiire ja sujuva opereerimisega. Tarkvaraliselt kasutab lahendus koduvalt testitud ID-seeria masinate tarkvara, mille peamiste meelelahutus- ja mugavusfunktsioonide kasutamine igati üheselt mõistetav ja mugav, kuid mille üksikud spetsiifilisemad sätted justkui tahtlikult veidi menüüde tasanditele ära peidetud. Tarkvaraliselt on suurimaks uuenduseks mängude lisandumine, millega laadimiseks kuluvat aega sisustada. Helisüsteemi poolest oli demomasin varustatud standardse lahendusega, mis küll ei üllata, kuid koostöös meeldiva heliruumiga esitab palasid piisavalt kvaliteetselt ja dünaamiliselt, pea olenemata helitugevusest. Multimeedia ekraani alt leiame paar puutetundlikku kiirteenuppu menüüde vahel navigeerimiseks ning pikliku puutepinna multimeedia helitugevuse ja salongi õhu temperatuuri reguleerimiseks, millele lubas Volkswagen lõpuks lisada ka taustvalgustuse, et soovitud funktsiooniga puutealad oleks leitavad ka pimedal ajal liigeldes. Jätkuvalt pole puutepinnad küll sama mugavad, kui füüsilised rullikud, kuid peale mõningat harjumist pole nende kasutamine kuigi tülikas, seda enam, et juht saab helitugevust seadistada ka roolilt. Ülejäänud kliimaseaded on Volkswagen integreerinud multimeediasse, kus eraldiseisev kliimamenüü, mis tervikuna piisavalt mugav ja lihtsalt kasutatav. Optimaalsemaks energia tarbimiseks on ID.3-le lisavarustusest saadaval soojuspump ning mugavamaks kasutamiseks on süsteemil erinevad lihtsad programmid, mis võimaldavad vastavalt soovile kütta või jahutada näiteks käsi või jalgu.

Sõiduandmete kuvamiseks saab ID.3 jätkuvalt 5.3-tollise täisdigitaalse näidikutabloo, mis justkui telefonina roolisamba peale paigutatuna ja koos rooliga liikudes, on juhikohalt kenasti nähtav ning ei põhjusta ka välise valguse häirivaid peegeldusi. Riistvaraliselt on kuvar selge pildiga ning süsteem opereerib kiirelt ja sujuvalt. Tarkvaraliselt on saadaval vaid üks kolme infoalaga põhivaade, mida saab vastavalt soovile kahes suunas veidi muuta. Kõik peamised sõidukiandmed on aga kuvatud ning tänu minimalistlikule visuaalile ka lihtsasti üles leitavad. Näidikutabloo paremalt küljelt leiame keeratava käigukangi ning ID.3-le on saadaval ka suur esiklaasinäidik koos liitreaalsusega. Kokkuvõttes näeb küll näiteks Škoda Enyaq iV näidikute lahendus visuaalselt armatuuri integreerituna veidi stiilsem ja vähem mänguasjalik välja, kuid kasutajakogemuselt on ID.3-e lahendus siiski üpris mugav. 

Rooli kohale saab ID.3 juba mitmetel teistel Volkswagenitelgi kohatud kaasaegse ja stiilipuhta ilmega kolmekodaralise, mis kvaliteetselt kokku pandud mugavatest materjalidest. Rool ise on proportsionaalselt pigem suure läbimõõduga, kuid võimaldab tänu oma ergonoomilisele disainile erinevaid käsitsemise viise ning püsib ka kindlalt käte vahel, pea olenemata juhi käte suurusest. Multifunktsionaalseks muudavad rooli kodaratele paigutatud haptilise tagasisidestamisega puutepaneelid, mis pole küll sama mugavad ja kasutajasõbralikud, kui klassikalised füüsilised nupud, kuid võimaldavad peale mõningat harjumist siiski piisavalt muretut kasutamist. Vasakpoolsed nupud juhivad juhiabilisi ning parempoolsed multimeediat ja näidikutablood. Vajalike funktsioonide leidmist, ilma pilku teelt tõmbamata, abistavad kerged reljeefsused puutepaneelidel, kuid puutetundlikuse tõttu võib otsiv kompimine põhjustada samaaegselt ka tahtmatuid käskluste edastusi. Lisavarustusest on roolile saadaval ka elektriline soojendus.

SÕITMINE

Tehniliste näitajate poolest on värskendatud ID.3 saadaval kahes erinevas konfiguratsioonis, mis erinevad vaid aku mahutavuselt. Jõudluse osas saavad mõlemad variandid aga ühe 150-kilovatise 310 Nm väänet arendava elektrimootori, mis veab vaid tagarattaid. Aku osas saab aga Pro Performace mudel 62-kilovatt-tunnise ning Pro S 82-kilovatt-tunnise aku, mis võimaldavad vastavalt umbes 400- ja 520-kilomeetriseid sõiduulatusi. Tulenevalt akude masside erinevusest kiirendab väiksema akuga mudel sajani 7.3 sekundiga ning suurema sõiduulatusega mudel sajani 7.9 sekundiga. Tippkiirus on mõlemal mudelil piiratud 160 km/h peale ning energiat tarbivad mõlemad variandid umbes 15.3 kWh/100km. Laadimise osas toetab ID.3 kuni 170-kilovatist kiirlaadimist, mis laeb suurema aku põhiosa täis maksimaalse kiirusega 680 km/h ehk umbes 28 minutiga.

Proovisõiduauto näol saime seekord testida väiksema akuga ID.3 Pro Performance mudelit, mis parema kiirenduse, kuid lühema sõiduulatusega. Jõudluse osas oleme vastavat 150-kilovatist mootorit tänaseks kogenud juba päris mitme erineva kere all ning kokkuvõtlikult võib öelda, et ID.3-e vedamiseks piisab temast küll. Loomulikult ei suuda kuni 2.3-tonnise auto puhul 150-kilovatne mootor tagaveolisena küll kuigi sportlikku või eriliselt emotsioonirikast sõidukogemust pakkuda, kuid mudeli otstarvet arvestades piisab ajami suutlikkusest küll. Igapäevaseks liiklemiseks on mudeli tõmme piisavalt tugev ja krapsakas, et sooritada vähe kiiremaid manöövreid nii linna-, kui maanteekiirustel, ning meeldivalt lineaarne, et pakkuda läbivalt ühtlast ja sujuvat sõitu. Vaid järskudele pedaalimistele võiks masin veidi responsiivsem olla. Tagaveo kohta suudab mudel väga edukalt jõu maha kantud ning tänu elektroonikale on isegi manipuleerides on ID.3-e väga keeruline saada saba liputama. Ökonoomsemaks sõiduks on mudelil eco-sõidurežiim ning ka tugevama rekuperatsiooniga B-käik, mis olenemata tugevamast mootoripidurdusest ei võimalda siiski päris ühepedaalisõitu.

Mudeli mõistlikkus, heas mõttes tavalisus ja sobivus igapäevasesse liiklusesse jätkub ka teistes sõiduomadustes. Vedrustus jätab endast pigem jäiga mulje, kuid koostöös auto võrdlemisi suure massiga, pole sõit väsitavalt rappuv või põrutav, vaid hoopis meeldivalt summutatud ja sujuv. Visuaalselt võib ID.3 oma väiksusega jätta keskmisest ebastabiilsema ja haprama mulje, kuid tegelikult püsib masin tihke tervikuna väga stabiilselt tee küljes, laskmata teekonarlustel end kuigi palju mõjutada. Tõsi, kerekaldumisi esineb ja kohati võib kujuneda ühtlaselt ebastabiilsel teel sõites ka lendava vaiba tunne, kuid tervikuna sõidab mudel siiski hästi, jättes endast suurema ning stabiilsema auto tunde, kui puhtalt visuaalist arvata võiks. Roolimine on sportrežiimis küll veidi tundlikum, kuid läbivalt pigem kerge ja mitte kõige täpsem. Sportsõiduks see kuigi hästi ei sobi, igapäevastesse tavaoludesse aga küll. Nähtavus on salongist igal suunal väga hea ning gabariidid juhikohalt suurepäraselt tajutavad. Head 10.2-meetrise pöörderaadiusega manööverdamist toetab kvaliteetne tahavaatekaamera, mis mustuse ees peidetud tagumise logo varju, iseparkimine ning parkimisandurid. Mudelivärskendusega on ID.3-l uuendatud ka müraisolatsiooni, tänu millele sõit nüüd veidi vaiksem.

ID.3-e juhiabiliste hulgas on automaatne hädapidurdamine, automaatsed maatriks esituled, reahoidmine, kergliilejate jälgimine, adaptiivne püsikiirusehoidja kiiruspiirikuga, ristsuunalise ja vastutuleva liikluse monitoorimine, avariieelne reisijate kaitse, pimenurga jälgimine ning iseparkimine koos 360-kraadise kaamerasüsteemi ja parkimisanduritega. Lisaks liikluse jälgimisele arvestab püsikiirusehoidja küll ka navigatsioonist kogutud ringteede ja ristmike infoga, mille tulemusel ei pea ka liiklussõlmedele jõudes püsikiirusehoidja tegevusse sekkuma, kuid kohati leiab auto tühistes oludes, et mõnd kurvi tuleks läbida lausa kaks korda aeglasemalt, kui liikluspiirang ette näeb. 

Kellele?

Vastavas suurusklassis elektrilise luukpärana Volkswageni logo kandes on loomulikult ID.3-e põhimõtteliseks eesmärgiks täita Volkswagen Golfi, ehk ühe ajaloo kõige menukama auto loodud suured kingad ning olla elektriauto massidele. Ruumikuselt teeb mudel Golfile äragi, lahendustelt on mudel võrdväärselt kasutajasõbralik ning elektrilise suutlikkuse poolest võimaldab mudel ka piisavalt suurt sõiduulatust, kuid suurest menukusest hoiavad teda tõenäoliselt tagasi linnamaasturite kasvav populaarsus ja võrdlemisi suur hinnasilt. Tegemist on ühe igati võimeka, mugava ja kvaliteetse elektrilise linnaautoga, mis maksab kahjuks äärmisel juhul peaaegu kaks korda rohkem, kui Golf.

Vastavas suurusklassis elektrilise luukpärana Volkswageni logo kandes on loomulikult ID.3-e põhimõtteliseks eesmärgiks täita Volkswagen Golfi, ehk ühe ajaloo kõige menukama auto loodud suured kingad ning olla elektriauto massidele. Ruumikuselt teeb mudel Golfile äragi, lahendustelt on mudel võrdväärselt kasutajasõbralik ning elektrilise suutlikkuse poolest võimaldab mudel ka piisavalt suurt sõiduulatust, kuid suurest menukusest hoiavad teda tõenäoliselt tagasi linnamaasturite kasvav populaarsus ja võrdlemisi suur hinnasilt. Tegemist on ühe igati võimeka, mugava ja kvaliteetse elektrilise linnaautoga, mis maksab kahjuks äärmisel juhul peaaegu kaks korda rohkem, kui Golf.

Auto andmed

Hind alates: 39 100

Testitud mudeli info:
~48 000 €
Elekter
150 kW
15.3 kWh/100km
Tagavedu
Max 160 km/h
0 – 100 km/h: 7.9 sec

TÄNAME PROOVISÕIDU EEST

TÄNAME PROOVISÕIDU EEST