Salongi poolel on Rexton aga isegi veel üllatavam ja omapärasem. Tikitud nahaga kaetud pinnad, veidi uhkustav stiil ja varieeruva materjalide valikuga salong meenutab kergelt justkui aegunud ja klassikalist luksust, mida pakkusid mõnikümmend aastat tagasi vaid tõelised luksusbrändid. Sarnaselt välisilmele on ka salongi elementides võimalik ära tunda erinevate lääne suurtootjate lahendustele toetuvaid lähenemisi ning ka salongi poolel õhkub mudelist omajagu Ameerikalikku hõngu. Küll aga annab Rextoni tehnoloogiliste vidinate pool veidi aimu mudeli lihtsusest ja hinnaklassist. Materjalide valik on salongis võrdlemisi hea ning ka ehituskvaliteedi osas püsivad paneelid ja elemendid kenasti oma kohal.

Rexton saab juba standardvarustusest nahkkattega istmed, mis on ilma lisatasuta saadaval neljas erinevas toonis. Pigem jäikade polstritega istmed hoiavad reisijaid piisavalt hästi paigal ning pakuvad mugavat ja toekat asendit, mis ei väsita ka pikematel teeotsadel. Üldine asend on maasturlikult püstine, kuid olenemata keskmisest lühemast istmepõhjast, on võimalik igat kasvu reisijal leida endale meelepärane asend. Reguleerimine on lisavarustusest saadaval ka elektrilisena, kuid viimase mootorid on pigem nõrgad, tehes väiksemagi vastukoormuse peale veidi piinlevat häält. Teises reas on reguleeritava seljatoega istmed samuti kergelt korvikad ja suhteliselt mugavad ning kolmandas reas on istmed üpris tasapinnalised ning istmepõhi põrandaga praktiliselt tasa. Esimesele kahele istmereale on äärmistele kohtadele saadaval istmesoojendus ning esireale ka ventilatsioon.

Ruumi osas esineb Rexton laias laastus sama hästi kui eelnimetatud alternatiivid. Esireas on kenasti jala ja pearuumi kahemeetristest pikematelegi. Keskmises reas on samuti piisavalt pearuumi, kuid kahe kahemeetrise korral ulatuvad tagumise reisija jalad kergelt vastu plastikust seljatoe katteid. Viimasesse ritta mahub tehniliselt kaks keskmist kasvu täiskasvanut küll ära, kuid pigem on kohad nii pea-, kui jalaruumi poolest siiski lastele. Mudeli atmosfäärile lisab avarust avatav katuseaken ning öisele sõidule lisab esireas värvi üks miljöövalgustuse sinine riba kindalaeka kohal. Esemete hoiustamiseks on Rextoni salongis keskpärased uksetaskud, suur kindalaegas, keskpärase mahutavusega, kuid universaalse kujuga käetoe alune laegas, ning telefoni juhtmevaba laadimisega pesa ja topsihoidjad konsoolis. Teine rida saab keskpärased uksetaskud ning topsihoidjate ja laekaga käetoe ning kolmas rida kerged süvised käetugedes.

Pagasiruumi on Rextonil olenevalt kahest või kolmest istmereast vastavalt 820 või 236 liitrit, mis kasvab kokkuklapitud istmetega pea koguni 2000 liitrini, olles nõnda võrdlemisi võrdväärne Sorento ja Santa Fe-ga. Pagasiluuk avaneb standardist elektrilisena ning on ka varustatud võtme tuvastamise anduriga, mis avab luugi automaatselt, kui võtmega mõni sekund auto tagaosas seista. Küll aga avaneb pagasiluuk kahemeetriste jaoks veidi madalale. Praktilisust lisavad ruumile eemaldatav vahepõrand, mis muudab kokkuklapitud istmete korral põranda luugist esiistmeteni tasapinnaliseks, ning üks pingul rihm vasakul seinal. Pagasiluuk ise on mõnusalt suur ja laadimiskünnis madal.

Multimeedia kuvamiseks saab Rexton juba standardist armatuurile 9-tollise puuteekraani, mis reisijate käeulatuses ja nähtavuses. Riistvaraliselt on ekraan küll üpris terav, kuid kasutades vajab süsteem kohati veidi mõtlemisaega ning aeg-ajalt jookseb lahendus ka tervikuna kokku, ilma et keegi süsteemi kasutama peaks. Ka tarkvara poolel on süsteem kohati segane ja ebaloogilise ülesehitusega. Näiteks saab süsteemi sätetele kiirelt ligi vaid olles meediaesituse valiku menüüs, sest muul vaate korral suunab ekraani all asuv setup kiirteenupp hoopis navigatsiooni seadetesse. Samuti on ka seaded ise veidi ebaloogilise organiseeringuga. Küll aga on igapäevased funktsioonid võrdlemisi lihtsasti ligipääsetavad ning ka kasutajasõbralikud, mistõttu osaline ebaloogilisus igapäevast kasutamist ei häiri. Visuaalselt on multimeedia tarkvara veidi vananenud ilmega, kuid see-eest üheselt mõistetav ja selge. Rextoni üheksa kõlariga helisüsteem hoiab kvaliteeti ja puhtust ka võrdlemisi valju helitaseme korral, saades paremini hakkama isegi rokkmuusikaga. Kliima seadistamiseks on multimeedia all eraldiseisev füüsiliste nuppudega kliimapaneel, mis üheselt mõistetav ja kasutajasõbralik. Mudelil on küll vaid kaks kliimatsooni, kuid ventilaatoreid on paigutatud ka kolmandasse ritta.

Sõiduandmete kuvamiseks saab Rexton standardis veel analoogkellad, kuid lisavarustuses pakub tootja mudelile ka 12.3-tollise ekraaniga täisdigitaalset näidikutablood, mille ekraan kenasti nähtaval ja välise valguse eest kaitstud kohal. Sarnaselt multimeediale on ka näidikutabloo riistvaraliselt kvaliteetse ekraaniga, kuid kuvasid vahetades ja sätteid muutes vajab süsteem kohati omajagu mõtlemisaega. Tarkvaraliselt on lahendusel kolm põhivaadet, mille hulgas klassikaline kahe kellaga, modernsem ikoonilist BMW vaadet imiteeriv ja suurelt navigatsiooni kuvav vaade. Visuaalselt on graafikad tagasihoidlikud ja lihtsad, kuid tänu sellele on info jällegi lihtsasti leitav ja üheselt mõistetav.

Rooli kohale saab Rexton paraja läbimõõduga, kuid auto suuruse kohta proportsionaalselt õhukese roolirattaga neljakodaralise, mis kokkupandud kvaliteetselt, kuid pigem veidi lihtsamatest materjalidest. Rool on visuaalselt võrdlemisi viisakas ning võimaldab tänu oma ergonoomilisele kujule ja kodarate asetusele ka erinevaid käsitsemise viise, püsides samaaegselt, olenemata juhi käte suurusest, kindlalt käte vahel. Multifunktsionaalseks muudavad rooli kummalegi kodarale paigutatud väikesed neli nuppu ja kaks lülitit, mida on reljeefsetena tänu loogilisele asetusele lihtne kasutada ka pilku teelt tõmbamata. Vasakpoolsed seadistavad multimeediat ning parempoolsed on näidikute ja juhiabiliste seadistamiseks. Rooli kodarate tagaküljel on ka suhteliselt korralikud käigulabad, mis sõiduki iseloomu tõttu aga veidi ebavajalikud.