2016. aasta kevadel, vaid kaks kuud peale mudeli sedaaniliku vennase ehk S90-ne avalikustamist, tutvustas Volvo maailmale oma uut universaalkerega lipulaeva V90, mis erinevalt sedaanist, mis järeltulija S80-le, on hoopis otsene järg V70-le. Koguni kaheksa tootmisaasta jooksul on V90 läbinud küll vaid ühe tagasihoidliku värskenduse, kuid olenemata sellest on hästi vananenud mudel veel tänaseni üllatavalt kaasaegne ja teemakohane. V90-ne alternatiivideks on näiteks Audi A6, Mercedes-Benz E-Klass, BMW 5. Seeria, Volkswagen Arteon ja Jaguar XF ning Cross Country mudel konkureerib esimese kahe puhul vastavalt justkui Allroad ja All-Terrain versioonidega.
Olenemata mudeli arvestatavast vanusest, ei näe V90 tegelikult välja üldse aegunud või silmale tavaliseks kujunenud, vaid reaalsuses õhkab tänaseni üldilmest kaasaegset ja maitsekat kvaliteeti ning klassi, mis Volvolikkusega käsikäes käib. Demoauto puhul oli tegemist veel ka maasturlikuma Cross Country versiooniga, mis siinsete ilma- ja teeoludega imehästi kokku sobib. Välisgabariitidelt on V90 Cross Country puhul tegemist tootja suurima mitte-linnamaasturiga, mis sarnaneb mõõtude poolest enim uue Volkswagen Passati ja Mercedes-Benz E-Klass All-Terrain’iga. Kerevärvidelt pakub Volvo mudelile nelja mustvalget varjundit, roosakat halli, hallikat tumepruuni ja maitsekat hallikassinist ning standardis saab mudel halli värvkatte, mis ka demoautot kattis.
Mudeli disain algab kohe väga konkreetse ja kandilise ninaosaga, mille peategelasteks viisnurksed esituled ja kuusnurkne iluvõre, mis loovad koostöös V90-le väga tõsise ja uhke ilme. Esituled ise on piisavalt hea valgustavusega ning näevad ka kaunid välja, moodustades justkui neljast L-tähest haamrikujulised elemendid ninaosa äärtele. Iluvõre on lahedalt veidi süvistatud ning stiili lisavad püstised ribid ja Volvolik kroomliist, mis diagonaalselt logo tagant läbi jookseb. Põrkeraual on Volvo lisanud veidi mitmevärvilisust ning omapära lisavad aerodünaamika elementide imitatsioonid äärtel ning veidi maasturliku ilmega splitter.
Mudeli küljele liikudes avaldub konkreetne ja jõuline siluett, mis saab alguse pea sirgest ninaosast ning omab tagaosas mitmeid nurke ja rõhutusi, mis koostöös tagatulega mudeli suhteliselt eristatavaks muudavad. V90 puhul on tegemist ka võrdlemisi pika autoga, mis paistab eriti välja tema üleulatustest, sest võrreldes V60-ga on V90 pea 20 sentimeetrit pikema kerega, kuid vaid seitse sentimeetrit pikema teljevahega. Küljel lisavad stiili üksikud tugevad kerejooned ning Cross Country mudeli alläärt ümbritseb maastikuvõimekusele viitav musta värvi ala. Kliirensit on viimasel 20 sentimeetrit, mis koostöös teljevahe ja üleulatustega võimaldab ülessõitu kuni 19-kraadisest nurgast, mahasõitu kuni 20.7-kraadisest nurgast ning kuni 17.7-kraadise tipu ületamist.
Veljevalikus pakub Volvo oma uhkeimale universaalile kolme erinevat velje disaini läbimõõtudega 19, 20 ja 21 tolli. Standardis saavad kõik varustusastmed 19-tollised veljed, mis olid all ka demosõidukil, kuid kõige lahjemale Core varustusele Volvo 21-tolliseid ei pakugi. Kõik valikud on aga suhteliselt nägusate, omapäraste ja mitmekülgsete disainidega ning ausalt öeldes jätavad proportsionaalselt terviklikuma ilme isegi 19- või 20-tollised.
Kandilisus ja konkreetsus jätkub ka mudeli tagaosas, kus on kõige domineerivamateks elementideks väliskontuuri rõhutavad tagatuled, mis justkui mööda tagaklaasi ääri katuse kõrguselt alla langevatena ja lõpuks otsapidi pagasiluugi tsentrini ulatuvate L-tähtedena annavad V90-le ülimalt ikoonilise ja Volvoliku ilme. Kerejooned on tagaosas võrdlemisi tugevad ja huvitavad ning mudeli alläärel lisab Cross Country mudelile maasturlikku ilmet ka musta värvi põrkeraud, millel omakorda robustsust lisav disainpaneel. Väljalase on V90-l peidetud stange taha.
Nagu Volvodel ikka, jätkub ka V90-ne salongis põhjamaine stiilipuhtus, läbimõeldus ning kaasaegsus. Mudeli interjöör näeb väga terviklik, ühtne ja atraktiivne välja ning on varustatud kõikide peamiste mugavus- ja meelelahutusfunktsioonidega, mis ka kõik suhteliselt kasutajasõbralikud. Materjalide valik ja ehituskvaliteet on juba ka lihtsaima Core varustusega mudeli salongis suhteliselt head.
Mudeli kvaliteetse nahkkattega istmed on oma loomult pigem tavalised ning ka visuaalselt kuigi tasapinnalised, kuid pakuvad olenemata sellest suhteliselt mugavat ja toekat asendit, mis tervikuna kuigi püstine ja veidi ka maasturlik. Polstrid on keskmisest jäigemad, istmepõhi pikendatav ning arvestataval määral väljaulatuvad ja tugevad küljetoed hoiavad ka reisijad kindlalt paigal. Lai elektrilise reguleerimise ulatus võimaldab mugava asendi leida pea igat kasvu sõitjatel, nii et ka kahemeetrised ei pea istet langetama kõige madalamasse positsiooni, ning mugavusfunktsioonidest on istmetele saadaval mälufunktsioon, soojendus ja massaaž. Visuaalset maitsekust lisab väike Rootsi lipp seljatoe küljes. Tagumises reas on istmed kuju poolest igati mugavad ja meeldivad ning tagumise rea istmete kohta ka üllatavalt korvikad. Pikemat kasvu sõitjate jaoks võiks vaid põrand olla istmepõhjast veidi kaugemal ning istmepõhi ise ka pikem.
Ruumi on V90-s isegi veidi vähem, kui välisgabariitide põhjal eeldaks, kuid olenemata sellest ei saa aga öelda, et ruumi vähe oleks. Pikiteljel kaht kahemeetrist üksteise taha mahutades peavad vähemalt juhipoolel tagumise sõitja põlved küll kummalgi pool esiistme seljatuge olema, kuid põhimõtteliselt mahuvad nad siiski ära, ning pearuumi on igal kohal veel pikematelegi. Seega füüsilist ruumi on tervikuna nelja keskmist kasvu täiskasvanu jaoks täiesti piisavalt. Küll aga on V90-ne interjööri disain suhteliselt ümber reisijate arendatud, mille tulemusel pole ühelgi istekohal seis päris nii avar, kui eelnimetatud alternatiividel. Salongi atmosfäär on pigem heas mõttes lihtne ja Skandinaavialikult kodune ning suured aknad tagavad ka piisava naturaalse valguse ligipääsu. Avaruse lisamiseks pakub Volvo mudelile ka luugiga panoraamkatust ning öösel lisab veidi meeleolu väga tagasihoidlik ning pea märkamatu ja ühevärviline miljöövalgustus. Esemete hoiustamiseks on salongis telefoni juhtmevaba laadijaga pind ja kaks topsihoidjat keskkonsoolis, keskmisest väiksem käetoe alune laegas, pikad, kuid kitsad uksetaskud, suhteliselt suur kindalaegas ning väike lisalaegas juhi vasaku põlve juures. Tagumine rida saab keskpärase mahutavusega uksetaskud ning käetoe, milles sahtlina ka topsihoidjad.
Pagasiruumi mahutavust on V90-l 551 liitrit, jäädes seega veidi alla pea kõikidele eelnimetatud sama suurusklassi alternatiividele. Olenemata sellest on mudeli pagasiruum aga siiski arvestatava suurusega ning universaalse kujuga, olles siiski ühe pereautoliku universaali mõistes piisavalt suur. Kasutajakogemust lihtsustavad pea olematu laadimiskünnis ning pagasikate, mis sõidab ise koos elektrilise luugiga, mis avaneb ka piisavalt kõrgele, eest ära. Pagasi organiseerimiseks on ruumi seintel lausa neli kotikonksu, põranda nurkades haagid ning põrandast on välja tõmmatav ka üks vahesein pingutatud kummipaeltega. Pikemate esemete vedamiseks on teise istmerea seljatugedes ka suusaluuk ning istmed klapivad kokku 60/40 suhtes.
Emakeelset multimeediat esindab mudeli stiilipuhta armatuuri tsentris 9-tolline püstise asetusega puuteekraan, mis kenasti reisijate nähtavuses ning käeulatuses ja ka riistvaraliselt kvaliteetne ja reageeriv. Ka tarkvaraliselt on Volvo lahendus suhteliselt loogilise ülesehitusega ning kasutajasõbralik. Tõsi, eestikeelsetes tõlgetes esineb küll üksikuid veidrusi, kuid kõik peamised funktsioonid ja sätted on siiski lihtsalt leitavad ja kasutatavad. Lisaks klassikalistele funktsioonidele toetab mudeli Androidil põhinev multimeedia Google Mapsi ja Google Assistenti ning juurde on laetavad ka näiteks Waze, Spotify ning Youtube. Visuaalselt on multimeedia graafikad pigem tagasihoidlikud, tänu millele aga stiil igati Volvolik ja kõik üheselt mõistetav. Kliimaseaded on V90-s suuremas osas integreeritud multimeediasse, kus eraldiseisev ning piisavalt selge ülesehitusega kasutajasõbralik kliimamenüü, ning istmete, rooli ja esi- ning tagaklaasi soojendust saab aktiveerida ka eraldiseisvatelt kiirteenuppudelt ekraani alläärel ning füüsiliselt nupupaneelilt multimeedia all. Helisüsteemi poolest oli demoauto varustatud 600-vatise ning 14 kõlariga Harman/Kardon lahendusega, mis pole küll võimekuselt isegi võrreldab Volvo uhkeima Bowers & Wilkins lahendustega, kuid esitab üldiselt palasid siiski suhteliselt kvaliteetselt ja dünaamiliselt, pea olenemata helitugevusest ja muusikažanrist. Küll aga tundub esitusel pidevalt olevat mingi efekt juures.
Sõidu ja sõiduki andmed kuvab V90 12.3-tollise ekraaniga täisdigitaalsele näidikutabloole, mis kenasti läbi rooli ava nähtav, tänu süvistatud asetusele välise valguse peegeldumise eest kaitstud ning riistvaraliselt terava ekraani ja kiire ning sujuva opereerimisega. Tarkvaraliselt on lahendusel vaid üks ja ainus põhivaade, mille äärtel kuvatakse analoogstiilis kelladel sõidukiirust ja mootoripöördeid ning mille tsentris laialt Google Mapsil põhinev navigatsioon, mille saab aga soovi korral ka põhimõtteliselt välja lülitada. Viimase puhul jääb kuva tsentrisse aga lihtsalt tühi hall ala. Teisi vähemtähtsaid andmeid kuvatakse pidevalt ekraani horisontaalsetel äärtel ning täpsemate numbrite vaatamiseks saab eraldi avada ka “Reisiarvuti” infotabloo.
Rooli kohalt leiame V90-s veidi paisutatud ja justkui täis puhutud disainiga, kuid meeldivatest materjalidest kvaliteetselt kokku pandud paraja läbimõõduga kolmekodaralise, mis püsib suhteliselt kindlalt ja mugavalt juhi käte vahel ning võimaldab ka erinevaid käsitsusviise. Multifunktsionaalsust lisavad kodaratel füüsilised nupupaneelid, mida tänu loogilisele asendiplaanile, nuppude võrdlemisi madalale arvukusele ning kergetele paneeli reljeefsustele imelihtne kasutada ka sõidu ajal. Vasakpoolsed seadistavad juhiabilisi, parempoolsed näidikuid ja multimeediat. Käigulabasid kodarate taga pole, kuid roolile on saadaval ka soojendus.
Jõuallikate poolest on Volvo V90 saadaval kolme erineva kaheliitrise ja neljasilindrilise kerghübriidse ajamiga, millest kaks võimsamat tarbivad bensiini ja kõige vähem võimsam diislit. Veoskeemilt on V90 Cross Country juba standardvarustusest nelikveoline ning 8-käigulise automaatkastiga. Mudeli täismass ulatub kuni 2.5 tonnini.
Ainsale diiselmootorile viitab B4 tähis, mille turbotatud kaheliitrine arendab 145 kilovatti ja 420 njuutonmeetrit, mille jõul kiirendab V90 sajani 8.8 sekundiga ning kuni tippkiiruseni 180 km/h. Keskmiseks kütusekuluks lubab Volvo mudelile 6.5 l/100km.
Bensiinimootoreid tähistavad B5 ja B6 tähised, mille kaheliitrised arendavad vastavalt 184 ja 220 kilovatti ning 350 ja 420 njuutonmeetrit. Vähem võimsam B5 kiirendab sajani 7.4 sekundiga ning tarbib keskmiselt 7.8 l/100km ning tippmudel B6 kiirendab sajani 6.4 sekundiga, tarbides keskmiselt 8.3 l/100km. Ka bensiinimootoritega mudelite tippkiirus on piiratud väärtusele 180 km/h.
Testitud Volvo V90 Cross Country puhul saime meie proovida mudelirivi kõige lahjemat ja ainsat diislit tarbivat valikut, ehk 145 kilovatiga B4 kaheliitrist, mis arendab 420 njuutonmeetrit pöördemomenti. 145 kilovatiga pole vastava diiselajami puhul loomulikult tegemist kuigi emotsioonika või sportliku mootoriga, kuid positiivne on siiski tõsiasi, et ka valiku kõige vähem võimsam mootor saab V90 suuruse ja massiga igati hästi hakkama ning kordagi ei tekkinud testimise jooksul tunnet, justkui mootor oleks kuni 2.5-tonnise universaali vedamisega hädas. Ajami tõmme on diiselmootoritele omaselt juba madalatelt pööretelt tugev, reageerimine pedaalimistele igati kiire ning üldiselt kiirendab V90 ühe suure pereauto kohta piisavalt krapsakalt. Mootori toon pole diiselmootori kohta otseselt halb, kuid seda võiks salongi veidi vähem kosta. V90-ne 8-käigulise automaatkasti puhul on läbivalt tunda, et süsteem eelistab sujuvust üle kiiruse, mille tulemusel võivad küll mõned käiguvahetused võtta kohati keskmisest nõks kauem aega, kuid tänu sellele on vahetused jällegi alati sujuvad ning pea märkamatud, mis V90 iseloomu arvestades igati kohane käitumine. Mudeli nelikvedu on Volvo ohutusstandarditele omaselt väga vaoshoitud ja ennetava käitumisega, mis ei võimalda ka manipuleerides kuigi palju tagumisi rattaid laiemale trajektoorile suruda, ega veojõukontrolli välja lülitada. V90 Cross Country püsib läbivalt kindlalt ja kontrollitavalt tee küljes ning suudab väga stabiilselt oma mootori jõu ohutult edasi liikumisse kanda.
V90-ne vedrustus on suures pildis isegi pigem jäik ning kuigi konkreetne, mille tulemusel kõike teel toimuvat juhikohalt suhteliselt täpselt tunda, kuid samaaegselt on löögid ja konarlused ka suhteliselt osavalt summutatud, mille tulemusel pole ka raputaval teel sõit väsitav, ega põrutav. Kerekaldumisi esineb, kuid mudeli suurust, massi ja otstarvet arvestades, on V90 siiski väga sobilike sõiduomadustega. Mudeli roolimine on küll multimeedias asuva sätte põhjal muudetav ka “jäigaks”, kuid reaalsuses on opereerimine läbivalt pigem kerge ja piisavalt täpne. Üldiselt jätab V90 endast aga juhile igati turvalise, muretu, ratsionaalse ja ohtu mulje ning juhikohalt ei tundu V90 ka üldse häirivalt suur.
Nähtavus on tänu suurtele küljepeeglitele ja akendele V90-ne salongist igal suunal väga hea ning olenemata võrdlemisi pikast universaalkerest avaldub ka keskmisest tahavaatepeeglist üllatavalt lai vaade. Gabariitidest on ninaosa ja pagasiluugi kaugus suhteliselt hästi tajutavad, kuid mudeli laius veidi petlik, sest kapoti nurke vaadates tundub V90 kitsam, kui ta reaalsuses küljepeeglitest nähtu põhjal on. Viimasega tuleb küll veidi harjuda, kuid üldiselt on V90 juhikohalt, oma 11.4-meetrise pöörderaadiusega, suhteliselt hallatav. Kitsastes oludes manööverdamist toetavad parkimisandurid ja kvaliteetne tahavaatekaamera, mis aga suhteliselt määrduvas kohas. Müratase on salongis piisavalt madal.
V90-ne juhiabiliste hulgas on adaptiivne püsikiirusehoidja kiiruspiirikuga, mitte kuigi kaua iseseisvalt sõitev sõidurea hoidmine, automaatne hädapidurdamine, automaatsed kaugtuled, liiklusmärkide jälgimine, pimenurkade monitoorimine ning parkimisandurid ja kvaliteetne tahavaatekaamera.
Volvo V90-ne puhul on tegemist ühe läbimõeldud ja preemiumliku, kuid tagasihoidliku ja mitte uhkustava imagoga universaaliga, mis suudab konkureerida uhkete Sakslaste luksusega ning sobib samaaegselt nii praktilisuse kui turvalise isikupära poolest ka leibkonna põhiautoks. Ka sõiduomadustelt on V90 Cross Country hea nii linnas, maanteel kui veidi looduslikemal radadel.
Volvo V90-ne puhul on tegemist ühe läbimõeldud ja preemiumliku, kuid tagasihoidliku ja mitte uhkustava imagoga universaaliga, mis suudab konkureerida uhkete Sakslaste luksusega ning sobib samaaegselt nii praktilisuse kui turvalise isikupära poolest ka leibkonna põhiautoks. Ka sõiduomadustelt on V90 Cross Country hea nii linnas, maanteel kui veidi looduslikemal radadel.
Hind alates: 68 000 €
Testitud mudeli info:
74 500 €
Diisel
2.0 l I4
145 kW
6.5 l/100km
Nelikvedu
8-käiguline automaat
Max 180 km/h
0 – 100 km/h: 8.8 sec