2002. aastast on Volvo suurim sõiduauto ja lipulaev olnud uhke seitsmekohaline XC90. Mudel, millel kulus esimesest generatsioonist värskeimani jõudmiseks koguni 13 aastat, on tänaseks 2015. aastast oma teisel generatsioonil, mis sai 2019. aastal omakorda kerge näovärskenduse. XC90 alternatiivideks on näiteks Kia Sorento, Land Rover Range Rover Sport, BMW X5, Toyota Highlander, Mercedes-Benz GLE ja Audi Q7.

VÄLIMUS

Volvodele omaselt on XC90-l lipulaevalikult ja preemiumlikult uhke, kuid maitsekalt ja stiilselt mitte üleliia uhkustav disain, mis sobib kokku brändi põhjamaise ja konservatiivse iseloomuga ning kattub nõnda ka paljude eestlaste maitsega. Mõõtudelt on pea viiemeetrine XC90 Volvo suurim sõiduauto, mis sarnaneb gabariitidelt enim Toyota Highlanderi ja Kia EV9-ga, kuid tänu tasakaalus proportsioonidele ja mõõdukale sisutihedusele ei näe mudel ühegi nurga alt häirivalt suur või igav välja. Kerevärvide valikus pakub Volvo mudelile viit mustvalget varjundit, roosakat beeži ja tumesinist värvi ning üldiselt sobivad kõik toonid XC90-le valatult.

Ninaosas loovad XC90-le peamise äratuntava pilgu Volvodele omapärased T-tähe- või haamrikujulised hea valgustavusega esituled ning nende vahel paiknev kuusnurkne iluvõre, millest jookseb diagonaalis üle kroomliist, mille tsentris Volvo logo. Kapotil lisavad omapära tuuleklaasilt esitulede kaudu küljejoonteks arenevad kerejooned ning stangel lisavad iseloomu üks suurem trapetsikujuline õhuava splitteri kohal ning aerodünaamika elementide imitatsioonid põrkeraua äärtel. Viimaseid ühendavad jõulised ja kihilised kerejooned, mis lisavad üldilmele sportlikkust.

Küljele liikudes avaldub XC90-ne kaunite proportsioonidega klassikalise maasturikere profiil siluetiga, mis algab ja lõpeb veidi kandilisemate nina- ja tagaosaga, kuid kulgeb üle salongi pigem sujuvalt. Küljele lisavad iseloomu rõhutatud rattakoobaste kontuurid, kaks tugevamat kerejoont, millest ülemine kulgeb kapotilt tagatuledeni ja alumine järgib põhja ja rattakoobaste kontuuri, ning nii maasturliku, kui sportliku ilmega kerevärvi küljelaiendid. Kliirensit on mudelil kuni 22 cm ning teljevahe ja nina- ning tagaosa üleulatus võimaldavad nii üles-, alla-, kui ülesõitu kuni umbes 21-kraadistest nurkadest.

Veljevalikus pakub Volvo mudelile seitsme erineva disainiga valuvelgesid läbimõõdu vahemikus 19 – 22 tolli. Peale kõige standartsemate 19-tolliste on kõik muud valikud igati omapäraste ja kaunite disainidega ning läbimõõdu poolest piisab kena üldilme jaoks juba ka 21-tollistest. Demoautol olid all uhkeimaid ja kaasaegse disainiga 21-tollised, mis saadaval vaid T8 pistikhübriidile.

Tagaosas loovad mudelile distinktiivse ilme suured Volvolikud tagatuled, mis ulatuvad kergelt tagaakna kohale ulatuvast tagatiivast pea pagasiluugi allääreni, sidudes visuaalselt mööda külge kulgevad kerejooned, mudeli silueti, kontuurse ja hulknurkse pagasiluugi ning kergelt jõulised õlad tagarataste kohal, luues komplektse ja tervikliku üldilme. Iseloomu lisavad tagaküljele mitmed võrdlemisi tugevad kerejooned ning stangelt leiame justkui difuusoriala imitatsiooni, mille taga peidus ka reaalne väljalase. Õnneks viimase imitatsiooni aga põrkeraual pole.

INTERJÖÖR

Salongis jätkub skandinaavialik stiilipuhtus ja lipulaevalik preemiumlikkus, kus pole visuaalselt sädelevate elementidega ülepingutatud, vaid kõik näeb komplektselt terviklik ja nägus välja. Visuaalset maitsekust lisavad näiteks valgustatud kristallist käigukang, omapäraselt reljeefsed rullikud ning väikesed Rootsi lipud. Kasutajakogemuselt on interjööri funktsioonid ja tehnoloogilised lahendused kõik kasutajasõbralikud ja üldiselt mudeli salong lihtsasti tarbitav. Materjalidelt esineb enim nahka ja plastikut ning üldiselt on kõik katsutavad pinnad meeldivad. Ehituskvaliteedis leidub üksikuid erandeid, kuid suures pildis püsib kõik kindlalt ja korralikult omal kohal.

Istmete osas oli demosõiduk varustatud suurte valikuliste sportistmetega, mis nii visuaalselt, kui kasutajakogemuselt suure linnamaasturi kohta üpris korvikad. Olenemata veidi libedast nahkkattest hoiavad istmed reisijaid igati edukalt paigal ning pakkuvad pikendatavate istmepõhjadega üldiselt toekat ja mugavat asendit igat kasvu reisijatele. Üldine asend on maasturlikult püstine ja kõrge ning mugava asendi leidmine lihtsam isegi pikematele juhtidele, kuid piisav elektrilise reguleerimise ulatus võimaldab mugava asendi leida siiski pea igal sõitjal. Sportistmed on varustatud soojenduse ja mälufunktsiooniga ning nii-öelda tavalistele mugavusistmetele pakub Volvo ka massaaži ja istmeventilatsiooni. Keskmises reas on istmed siledamad, kuid samuti  reguleeritava asendiga pikkiteljel ja seljatoe kaldenurgaga. Polstrid on jätkuvalt pigem jäigad, kuid üldine asend suhteliselt mugav. Äärmised istekohad on varustatud ka soojendusega ning keskmine koht väiksemate reisijate jaoks kõrgemale tõstetav. Viimases istmereas on küll põrand istmepõhjale üpris lähedal, kuid kolmandate istmeridade konkurentsis on istmed isegi üllatavalt mugavad.

Ruumi osas esineb XC90 seitsmekohalise maasturi kohta üpris ootuspäraselt. Esireas on jala- ja pearuumi isegi kahemeetristele küll ja veel ning laiust samuti suurematelegi. Teises istmereas on jalaruumi ülempiiriks umbes kahemeetrine, kui esiiste ka kahemeetrise järgi, kuid pearuumi taas pikematelegi. Jalaruumi oleks muidu rohkemgi, kuid kahjuks on esiistmete tagaküljed kaetud kõva plastikkattega. Teises istmereas saab XC90 suhteliselt lihtsalt hakkama ka kolme reisijaga. Kolmandas reas on seis selline, et kui keskmise rea istmed kõige tagumises asendis, siis ruumi vaid lastele, kuid kui kõik istmekohad umbes 175-sentimeetriste reisijate järgi seadistada, mahub neid autosse põhimõtteliselt seitse tükki, ehk igale istekohale. Salongi atmosfäär on põhjamaise disaini tõttu üpris lihtne ja puhas, kuid olenemata sellest suhteliselt meeldiv. Avarust toetavad suured aknad ja avatava luugiga panoraamkatus ning öist sõitu valgustavad malbed miljöövalgustuse kontuurid armatuuril ja ustel. Esemete hoiustamiseks on salongis suur elektriliselt avatav kindalaegas, pikad ja laiad uksetaskud, topsihoidjate ja juhtmevaba laadijaga süvis keskkonsoolis ja keskmisest madalam käetoe alune pesa. Teine istmerida saab väiksed uksetaskud ja veidi veidra disainiga topsihoidjatega käetoe, kolmas rida topsihoidjad ja väiksed laekad käetugede sees.

Pagasiruumi on XC90-l olenevalt 5- või 7-kohalisest istmete konfiguratsioonist vastavalt 775 või 397 liitrit, mille põhjal jääb pagasiruumi poolest XC90 viiekohalisena näiteks küll alla veidi lühema kerega Kia Sorentole, kuid teeb silmad ette pea sama suurele Toyota Highlanderile. Seitsmekohalisena on XC90-l pagasiruumi siiski umbes sama palju, kui näiteks Volkswagen Golfi suurusklassi luukpäradel. Üldiselt on mudeli pagasiruum aga igati suur ja universaalse kujuga. Pagasi haldamist lihtsustavad olematu laadimiskünnis, avar ligipääs ja kõrgele avanev elektriline pagasiluuk. Praktilisust lisavad head kotikonksud seintel, haagid põranda nurkades ja tasku paremal seinal. Samuti on veidi ruumi peamise põranda all, kus mugav näiteks pistikhübriidi laadimiskaableid hoiustada. Lisafunktsioonidena saab pagasiruumi seinalt opereerida õhkvedrustust, millega lihtsustada pagasi peale- ja mahalaadimist, ning elektrilist veokonksu.

Multimeediat esindab XC90-ne armatuuril 9-tolline püstise asetusega puuteekraan, mis kenasti reisijate käeulatuses ja nähtavuses ning mille all ka füüsiline helitugevuse rullik meedia vahetamise nuppudega. Riistvaraliselt on multimeedia kvaliteetse kuvariga ning opereerib suhteliselt kiirelt ja sujuvalt. Tarkvaraliselt on menüüde ülesehitused võrdlemisi loogilised ja üldiselt süsteemi suhteliselt lihtne ja mugav kasutada. Kohati on küll eestikeelsed tõlked veidi kahtlased, kuid need ei sega üldist kasutajakogemust. Lisaks klassikalistele funktsioonidele toetab Androidil põhinev XC90-ne multimeedia Google Mapsi ja Google Assistenti ning juurde on tõmmatavad ka näiteks Waze, Spotify ning Youtube. Visuaalselt on multimeedia pigem tagasihoidlik ja lihtne, aga tänu sellele ka lihtsamini kasutatav ja üheselt mõistetav. Kliimaseadete muutmiseks on küll paar füüsilist kiirteenuppu ka multimeedia ekraani all, kuid põhiosa seadetest on integreeritud multimeediasse, kus peamised sätted pidevalt ligipääsetavad ekraani alläärel ning täpsemate seadete jaoks eraldi kliimamenüü. Tervikuna on süsteem võrdlemisi kasutajasõbralik ning neljatsoonilisena saab kliimasüsteem suure salongi jahutamise ja kütmisega ka kenasti hakkama. Helisüsteemi osas oli demomasin varustatud 600-vatise Bowers & Wilkins lahendusega, mille esitusel paistab küll pidevalt mingi efekt peal olevat, kuid olenemata sellest on esitus läbivalt siiski ka kvaliteetne, dünaamiline ja puhas, pea olenemata helitugevusest, mis ulatub väga kõrgele, ja muusika žanrist. Eraldi kõlarid saab ka kolmas istmerida ning tervikuna pakub süsteem koostöös meeldiva akustigaga tõeliselt meeldivat helikogemust.

Juhile kuvab sõidu ja sõiduki andmeid 12.3-tollise ekraaniga täisdigitaalne näidikutabloo, mis oma süvistatud asetuses kenasti rooli avast nähtav ning välise valguse eest kaitstud. Riistvaraliselt on lahendus kõrgresolutsioonilise kuvariga ning opereerib samuti kiirelt, kuvades kiirendustel lausa igat kiiruse ühikut, mis üllataval kombel mõjub uhkelt. Tarkvaraliselt on süsteemil üks põhivaade, mille äärtel kellad kiiruse ja mootoripöörete jaoks ning keskel suurelt navigatsioon. Ülejäänud andmed on asetatud kuva ülemisele ja alumisele äärele ning täpsemate numbrite jaoks on nupuvajutusega avatav ka väike infotabloo. Visuaalselt on tarkvara samuti põhjamaiselt stiilipuhas, tänu millele info leitav ja üheselt mõistetav. XC90-le on saadaval ka esiklaasinäidik, mis selge, kuid veidi tumeda pildiga.

Näidikute ja juhi vahele saab XC90 masina opereerimiseks nägusa, kaasaegse ja üpris tihke disainiga proportsionaalselt pigem oodatust väiksema läbimõõduga kolmekodaralise. Rooliratta disain on küll pigem lihtne ja kodarad keskmisest jämedamad, kuid olenemata sellest võimaldab disain erinevaid käsitusviise ning rool püsib ka pea olenemata juhi käte suurustest üpris kindlalt käte vahel. Multifunktsionaalsust lisavad kodaratele asetatud füüsilised nupupaneelid, mida tänu süsteemsele paigutusele ja nuppude reljeefsustele võrdlemisi lihtne kasutada ka sõidu ajal. Vasakpoolsed seadistavad juhiabilis, parempoolsed multimeediat ja näidikutablood. Roolile on saadaval ka roolisoojendus.

SÕITMINE

Sõidutehnika poolest on XC90 hetkel saadaval nelja erineva jõuallika lahendusega, mille hulgas mahe- ja pistikhübriidsed, mis kõik nelikveolised ja 8-käigulise automaatkastiga. Samuti on kõik sisepõlemismootorid kaheliitrised, kuid esindatud on nii bensiini-, kui diiselmootorid.

Võimsuse järjestuses saab mootorite valik alguse D5 tähisega kaheliitrisest turbotatud diiselmootorist, mis arendab mahehübriidsena 173 kW võimsust ja 480 Nm väänet. Mudel kiirendab sajani 7.6 sekundiga ja saavutab maksimaalseks kiiruseks 180 km/h. Keskmiseks kütusekuluks lubab Volvo 6.8 l/100km.

Valik jätkub kahe mahehüübridse bensiinimootoriga, mis kannavad B5 ja B6 tähiseid ning arendavad vastavalt 184 ja 220 kW võimsust ning 350 ja 420 Nm väänet. Vähem võimsam B5 kiirendab sajani 7.7 sekundiga ning tarbib keskmiselt 8.6 l/100km. Võimsam turbotatud ja kruvikompressoriga B6 jõuab sajani aga 6.7 sekundiga ning tarbib keskmiselt 9.1 l/100km. Suurimaks kiiruseks on mõlemal mudelil sarnaselt diiselmootoriga versioonile 180 km/h.

Võimsaimaks valikuks on aga pistikhübriidne XC90 T8 AWD Recharge, mille turbotatud kaheliitrine 223-kilovatine bensiinimootor ja 65-kilovatine elektrimootor arendavad üheskoos üllatavad 287 kilovatti võimsust ja 640 Nm väänet. Vastava jõuga kiirendab mudel sajani vaid 5.4 sekundiga ning kogub hoogu kuni kiiruseni 180 km/h. Mudel on samuti saadaval vaid automaatkasti ja nelikveoga, kuid T8 varustuse puhul saab XC90 e-AWD nelikveo, ehk kapoti all paiknev bensiinimootor veab vaid esirattaid ja elektrimootor vaid tagarattaid. Veotelgesid ühendavat kardaani mudelil polegi. Keskmiseks kütusekuluks lubab Volvo T8-le 1.2 l/100km ning elektrit tarbib mudel 11.6-kilovatt-tunnisest akust keskmiselt umbes 19 kWh/100km, mille tulemusel suudab mudel sõita ka umbes 50 kilomeetrit puhtalt elektriga. Mudeli elektrisüsteem toetab kuni 3.7-kilovatist laadimist, mis laeb aku nullist sajani umbes kolme tunniga.

Info-Auto Tallinna esinduse demosõiduki näol saime meie testida võimsaimat XC90 T8 AWD Recharge’i, mille esirataste kohal asuv bensiinimootor ja tagarataste vahel paiknev elektrimootor arendavad koos pistikhübriidselt 287 kilovatti. Nagu tehniliste andmete põhjal eeldadagi võib, on XC90 selles T8 varustuses tegelikult üllatavalt kiire ja krapsakas. Kohati võiks isegi tunnistada, et iseloomult pole nii võimast lahendust XC90-l põhimõtteliselt vajagi, kuid tänu uhkele jõudlusele liigub seitsmekohaline ja kuni pea kolmetonnine XC90 läbivalt suhteliselt sportlikult ning kordagi ei tekki tunnetki, et mootorid kuidagi mudeli vedamisega hädas oleks. Piisava akutaseme korral reageerib XC90 tänu elektrimootorile pedaalimistele igati kiirelt ning kiirendus on võrdlemisi kohene. Kui aku kuivem, läheb hetk aega, enne kui käigukast madalama käiguni jõuab ja mootor pöörded üles saab, kuid seejärel on tõmme samuti suhteliselt tugev ja sportlik, sest nimiosa mudeli kombineeritud võimsusest arendab siiski bensiinimootor. Tänu sellele on ka keset elektrilist kiirendust siiski tunda, millal bensiinimootor sekkub, sest kiirendusjõud kasvab arvestataval määral. Emotsiooni lisab ka veidi salongi kostuv meeldiv mootori toon. Pistikhübriidsena suudab XC90 T8 läbida umbes 50 kilomeetrit puhtalt elektriga ning akutaseme haldamiseks on mudelil ka kolm elektritarbimise režiimi, mis lisaks automaatrežiimile võimaldavad mudelit suunata ka akusid laadima või energiataset säilitama. Üldiselt tasub XC90 T8-t igapäevase tarbimise juures siiski ka pistikust laadida, sest mudel kipub eelistama elektrienergia kasutamist ning ei suuda kuigi palju bensiinimootoriga energiat taastada. Küll aga on mudelil olemas reguleeritava rekuperatsiooniga B-käik, mis koostöös roomamisfunktisooni välja lülitamisega võimaldab põhimõtteliselt ka ühepedaalisõitu, kuid seda võrdlemisi nõrga pidurdusjõuga.

Veoskeemilt oli testitud masin varustatud mainitud e-AWD nelikveoga, mille puhul on XC90-ne kummalgi veoteljel omaette jõuallikas, mistõttu liigub piisava akutaseme korral mudel elektriliselt tegelikult tagaveolisena. Viimase tõttu võib libedates oludes elektriliselt sõites XC90 kohati veidi ujuda ja külge visata, kuid selle vastu aitab tõhus ja testitud Constant AWD sõidurežiim, mis hoiab bensiinimootori pidevalt töös ja seega ka nelikveo pideva. Üldiselt püsib XC90 aga oma suuruse kohta igati stabiilselt ja ettearvatavalt teel ning oskab oma uhket jõudlust ka optimaalselt edasi liikumiseks kasutada. Tahtlikult XC90 väga tagarattaid laiemale trajektoorile lükata ei taha.

Teiste sõiduomaduste poolest oli testitud XC90 varustatud õhkvedrustusega, mis läbivalt suhteliselt keskpärase jäikusega. Kõike teel olevat ja toimuvat on juhikohalt kenasti tunda ja tajuda, kuid konarlused ja künnised ei põruta ega väsita ning sõit on läbivalt uhkele lipulaevale omaselt meeldiv ja kontrollitult stabiilne. Polestar režiimis muutub vedrustus veidi jäigemaks. Kerekaldumisi esineb nõnda suure auto kohta pigem üllatavalt vähe ning auto püsib kenasti etteantud trajektooril. Roolemise raskus on sõidurežiimidega veidi reguleeritav, kuid läbivalt pole roolisüsteem just kõige täpsem. Igapäevastes oludes see kogemust ei sega, kuid käänulistel teedel võib roolimine kohati tuimaks jääda. Nähtavus on salongist igal suunal üpris hea, kuid gabariitidest veidi raskesti tajutavad tagaosa kaugus ning auto laius. Viimase vastu aitab aga kvaliteetsete kaameratega 360-kraadine kaamerasüsteem. 11.8-meetrise pöörderaadiusega manööverdatavus saaks üldiselt parem olla, kuid oma suuruse kohta on mudeliga siiski piisavalt mugav ka kitsastes oludes hakkama saada. Müratase on sõites meeldivalt madal.

XC90 juhiabiliste hulgas on adaptiivne püsikiirusehoidja, osav sõidurea jälgimine ja hoidmine, mis toob vajadusel ka auto turvaliselt paigalseisu, automaatsed ja head kaugtuled, automaatne hädapidurdamine, ristsuunalise liikluse jälgimine, pimenurga andurid, iseparkimine, parkimisandurid ümber auto ja kvaliteetsete kaameratega 360-kraadine kaamerasüsteem.

Kellele?

Volvo XC90 sobib juhtidele, kes otsivad uhket, kuid mitte uhkustavat suurt seitsmekohalist ja praktilist lipulaeva, mis seob ruumikuse, meeldivad sõiduomadused, luksusliku stiili ning tervikliku kasutajasõbralikkuse, tänu millele masin juba esmakohtumisel lihtsasti kasutatav. Praktilisuse osas saab XC90 hakkama ka suurpere põhiautona ning suutlikuselt saab hakkama nii linnas, maanteedel ning veidi ka maastikul. Lisaks hinnale võib aga otsust pidurdada ka tõsiasi, et värskeim XC90-ne generatsioon on teedel olnud juba kaheksa aastat, mis aga tarbides kuigi palju ei kajastu.

Volvo XC90 sobib juhtidele, kes otsivad uhket, kuid mitte uhkustavat suurt seitsmekohalist ja praktilist lipulaeva, mis seob ruumikuse, meeldivad sõiduomadused, luksusliku stiili ning tervikliku kasutajasõbralikkuse, tänu millele masin juba esmakohtumisel lihtsasti kasutatav. Praktilisuse osas saab XC90 hakkama ka suurpere põhiautona ning suutlikuselt saab hakkama nii linnas, maanteedel ning veidi ka maastikul. Lisaks hinnale võib aga otsust pidurdada ka tõsiasi, et värskeim XC90-ne generatsioon on teedel olnud juba kaheksa aastat, mis aga tarbides kuigi palju ei kajastu.

Auto andmed

Hind alates: 71 700

Testitud mudeli info:
∼114 000 €
Pistikhübriid
2.0 l I4
287 kW
1.2 l/100km
e-AWD Nelikvedu
8-käiguline automaat
Max 180 km/h
0 – 100 km/h: 5.4 sec

TÄNAME PROOVISÕIDU EEST

TÄNAME PROOVISÕIDU EEST