Sarnaselt uhkele, kuid mitte liialt silmapaistvale välisdisainile, on ka Cayenne’i salong sisutihe, luksuslik ja läbimõeldud, kuid mitte üleliia mitmepalgeline või toretsev. Kergelt küll on tunda, et mõned teised Porsche mudelid on salongi poolel poole ajastu võrra ees, kuid sellest olenemata on Cayenne’i interjöör tänaseni igati konkurentsivõimeline ja ilus. Visuaalselt on disain puhas ning ilmele lisavad klassi ka suurepärased materjalid ning korralik ehituskvaliteet, mille tulemusel ei krigise ükski paneel. Armatuuri kohal korjab lisapilke ka punaste seieritega analoogkell, millele saab vastavalt vajadusele kuvada nii kella, kui ka stopperit.

Olles üle terve salongi viimistletud uhkete materjalidega, saab Cayenne juba baasvarustusest ka nahkistmed, mis ka testitud sõidukis asusid. Tegemist on kaheksas suunas elektriliselt reguleeritavate sportistmetega, mis on kergelt korvika kujuga, hoides nõnda reisijaid olenemata auto käitumisest masinaga justkui ühes. Nii istumispinnad, kui külgtoed on pigem jäigad ja üldine kuju soosib püstisemat sõiduasendit, mida annab vastavalt juhi vajadustele ka omajagu reguleerida, mille tulemusel ei väsita iste ka pikematel sõitudel. Esiistmetele on saadaval elektriline reguleerimine, ventilatsioon, mälufunktsioon ja massaaž ning kõigidele äärmistele kohtadele on saadaval ka elektriline istmesoojendus. 

Küündides juba pea viiemeetriste sõidukite klassi, on Cayenne ka loomulikult ruumikas ja praktiline sõiduvahend, mahutades pikiteljel jalaruumi osas üksteise taha kaks kahemeetrist. Esireas jagub kahemeetristele ka pearuumi, kuid langeva katusega kupeekere puhul on tagareas kahemeetristel juba pea kergelt vastu lage. Laiuse osas mahutab Cayenne tagaritta ka kolm inimest. Selle kõige põhjal saab Cayenne väga edukalt hakkama ka nelja keskmist kasvu täiskasvanu vedamisega, sobides nõnda pereautoks või muuks inimeste rohkeks sõiduks. Atmosfäär on Cayenne’i salongis hubane ning avar ja tagumise rea kogemust mõjutab kergelt ka Coupe kere langev katus, mis kogu meeleolu veidi fokusseeritumaks muudab. Õhulisust saab sõidukogemusele lisada valikulise panoraamkatusega ning meeleolu aitab luua miljöövalgustus, mis Porschedel ka esitatava meedia pildi toonidega ühtida oskab. Esemete hoiustamiseks on keskmise suurusega laegas käetoe all, mille seinal ka veidi uimane ja kohati mittefunktsioneeriv juhtmevaba laadimine, topsihoidjad, väike laegas käigukangi ees, keskmise suurusega uksetaskud ja kindalaegas.

Pagasiruumiga on Cayenne’i puhul nõnda, et klassikalise kere puhul on seda tagumise istmerea taga 772 liitrit ning kupeekere puhul 625 liitrit. Nende numbrite põhjal on Cayenne oma eelmainitud konkurentide kõrval üks tugevamaid alternatiive, kui näiteks X5-l on pagasiruumi 650 ja Q8-l 605 liitrit. Pistikhübriidne E-Hybrid varustus langetab mõlema kere pagairuumi ligikaudu 120 liitri võrra, mis siiski mudeleid praktilisuse konkrentsist välja ei lükka. Pagasiruum ise on universaalse kujuga ning praktilisust lisavad võrguga tasku vasakul küljel, konksud ja haagid pagasiruumi põranda nurkades. Peale- ja maha laadimist lihtsustab tasane laadimiskünnis ning võimalus langetada pagasiruumi seinalt õhkvedrustuse kõrgust.

Multimeedia kuvamiseks asub Cayenne’i tasapinnalisel armatuuril 12.3-tolline lai puuteekraan, mis asub esirea sõitjate käeulatuses ning on pea püstise asetusega kaitstud ka peegelduste eest. Porsche multimeedia tarkvarade kohta võiks tõdeda, et lahendus pakub nii palju kui vajalik ning nii vähe kui võimalik, mis ei tähenda seda, et mõningatest funktsioonidest puudus oleks, kuid hoopis seda, et lahendused on lihtsalt imelihtsad ja arusaadavad ning visuaale pole minimalistliku ning selge disaini tõttu lausa võimalik segamini ajada. Riistvara poolest jookseb süsteem valatult ning ekraan on ka mõnusalt kõrge resolutsiooniga. Raadiote ja bluetooth esitamise kõrvale on värskeimasse tarkvarasse integeeritud spotify, millelt on kohati isegi kõige mugavam lugusid esitada. Proovitud Cayenne’ile oli lisavarustusest kaasatud ka Bose helisüsteem, mis palasid pea olenemata helitugevusest ja žanrist pidevalt kvaliteetselt, dünaamiliselt ja selgelt esitada suutis. Veidi veider on aga helitugevuse rulliku asetus, mille kasutamiseks on ka kaasreisijal mugavaim käsi käigukangile asetada, mis veidi veider tundub. Kliimasätted on Cayenne’is paigutatud suurele klaasiga kaetud mustale puutepinnale, mis ümbritseb keskkonsoolil käigukangi. Salongi õhu temperatuuri ja ventilatsiooni intensiivsuse jaoks asuvad pinna eesotsas ka neli füüsilist lülitit, kuid muud sätted on kõik puutefunktsiooniga, mistõttu peab nende opereerimiseks tihti pilgu teelt siiski ära tõmbama. Samuti kogub läkivmust pind julgelt ka näpujälgi.

Digiajastu saabumisega on juba ka Porschede näidikutablood suuremas osas ekraanide näol digitaalsed, kuid õnneks hoiab veel tänaseni Porsche alles ka analoogset tahhomeetri kella, mis Cayenne’i näidikuplokki keskmes kahte 7-tollist infoekraani eraldab. Analoogkella näol pole küll tegemist mingi ülitähtsa elemendiga, kuid see lisab selle väikse võlu ja omapära, mis masina sportlikule poolele viitab. Terve näidikute ala on kenasti süvistatud paigutusega, olles seega kaitstud ka välise valguse eest, ning kogu ala paistab läbi rooli ava ka selgelt juhile. Ekraanidel kuvatakse vastavalt soovile erinevaid sõidu- ja masinaandmeid, mis on esitatud läbi minimalistlike graafikate kaunilt ja selgelt. Info on kergesti üles leitav, olenemata sellest, et infot mahub korraga ette palju. Süsteemi ainsaks miinuseks on aga infotüüpide asetus, mille tulemusel asuvad peamised näidud kõik parempoolse ekraani valikus, kuigi kohati tahaks kahte seal viibivat kuva korraga jälgida. Cayenne’ile on saadaval ka esiklaasinäidik, mis on küll nähtaval kohal, kuid veidi justkui fookusest väljas. Süsteemi osas on tegemist aga igati läbimõeldud ja praktilise abivahendiga, millel kuvatavat saab ka rohkelt isikupärastada, valides ekraanile just endale meelepärased sõiduandmed. 

Rooli kohale saab Cayenne veel justkui Porsche eelmise generatsiooni kolmekodaralise, mis pole kasutajakogemuse poolest üldsegi mitte kehvem, kui näiteks Taycanis ja Panameras kogetud uudne lahendus, kuid näeb lihtsalt veidi robustsem ja rohkem aega näinud välja. Materjalid on loomulikult suurepärased ning rool ei nagise, ega paindu ka tugevamatel väänamistel. Rool on pigem suure läbimõõduga ning tema kuju ja rooliratta saledus võimaldavad erinevaid ja mugavaid käsitsusviise, olenemata juhi käte suurusest. Multifunktsionaalsust lisavad rooli kodaratele paigutatud kaheksa nuppu ja kaks rullikut, millest vasakpoolsed juhivad helitugevust ning vasakut näidikuekraani ja parempoolsed käed-vaba süsteemi ning paremat näidikuekraani. Nuppude madal arvukus ja loogiline asetus võimaldavad kasutamist ka ilma pilku teelt tõmbamata. Püsikiirusehoidja seadistamine on paigutatud lisakangile rooli taha ning sportliku iseloomu eest hoolitsevad metallist käigulabad. Rooli alumise vasakpoolse ava keskel asub ka sõidurežiimide rullik, mille ainuke häda seisneb selles, et ühes suunas rullikut keerutades, vahetuvad režiimid lõputult, mitte ei peatu vastava keerutamise suuna viimasel režiimil, nagu oleme kogenud teistel Porschedel. Roolile on saadaval ka roolisoojendus, mille aktiveerimine käib Porschedele omaselt alumise roolikodara tagaküljelt.