Salongis on aga seis küllalt vastupidine ning Tayron Tiguanist praktiliselt eristamatu. Silmnähtavalt on vaid õhuavad A-piilarite juures saanud uue disaini ning suure läikivmusta paneeli puhul on viimase alla on lisandunud üks stiilne paneel ning armatuur ulatub Tayronis paneeli  kohale, mitte ei lõppe viimase taga. Identse lahenduse kasutamise tulemusena saab aga ka suurem vennas seega väga kaasaegse ja mitmekülgse interjööri, kuhu integreeritud Volkswageni grupi tuttav funktsionaalsus ja kasutajasõbralikkus. Tänu sellele on varasemale Volkswageni tarbijale ka Tayron juba esimesest kohtumisest alates küllalt koduse hõnguga. Materjalide osas esineb madalamal poolel kohati veidi krabisevat plastikut, kuid olulistes kohtades on valik ja kvaliteet head ning ehituskvaliteet on samuti hinnasildi kohta läbivalt suhteliselt tasemel. R-Line varustuses lisavad salongile sportlikku iseloomu ka Volkswageni R-osakonna Lapiz Blue õmblused ja kontuurid.

Esirea reisijate mugavuse eest vastutasid demoautos perforeeritud Varenna nahaga kaetud ergoActive Plus sportistmed, mis pakuvad küllalt suursugustena igati mugavat ja toekat asendit. Polstrid on istmetel isegi keskmisest jäigemad ja küljetoed tuntavalt väljaulatuvad, kuid sportlikku fikseeritust nendelt istmetelt siiski loota ei tasu. Üldine asend on linnamaasturlikult kõrge ja küllalt püstine, ent lai elektrilise reguleerimise ulatus võimaldab mugava asendi, mis ei väsita ka pikematel sõitudel, leida siiski igat kasvu reisijatel. Mugavusfunktsioonidest on istmetele saadaval korraga opereeritavad soojendus ja ventilatsioon, mälufunktsioon ja kaheksa erineva režiimiga massaaž. Teises reas on pikiteljel liigutatavad ja reguleeritava seljatoe kaldenurgaga istmed samuti piisavalt reljeefsed ning võimadavad pikemateks sõitudeks võtta küllalt mugavalt lebava asendi. Teisele reale on saadaval istmesoojendus. Pistikübriidsele Tayronile kolmandat istmerida Volkswagen kahjuks ei paku ning seega meil Tayroni kui seitsmekohalise linnamaasturi võimekust seekord testida ei õnnestunud.

Viiekohalises konfiguratsioonis on Tayron inimeste vedamiseks mõistagi paras emalaev, mahutades pikiteljel üksteise taha küllalt vabalt kaks kahemeetristki, kelle jaoks teises reas pearuumi ülegi. Atmosfäär on R-Line varustusega Tayronis tumedate pindade mõjul üpris hubane ja isegi kergelt sportliku hõnguga. Avaruse ja valguse ligipääsu eest vastutavad suured aknad ja avatava luugiga panoraamkatus, privaatsust saab teises reas luua ruloodega ning öist sõitu meeleolustab mitmevärviline miljöövalgustus hajusvalguse ribade ja valguspaneelidega armatuuril ja ustel. Sarnaselt vennasele on Tayron varustatud ka meeleolu režiimidega, mis reguleerivad vastavalt soovile miljöövalgustuse tooni, meediaesituse helitugevust ja näidikutabloo vaadet. Samuti saab režiimidega siduda ka kindla esitatava meedia, mis režiimi aktiveerides mängima hakkab, ning tervikuna on Tayronis igati meeldiv kilomeetreid seljatada.

Esemete hoiustamiseks on esireas suured uksetaskud, keskpärase mahutavusega kindalaegas, väike laegas juhi vasaku põlve juures ja keskkonsool, mille armatuuri poolses otsas juhtmevaba laadimisega pind kahele telefonile, mille kohal omakorda mugav kallutatav pind, ning käetoe poolses osas üks suur süvis, mis ulatub ühes osas käetoe alla välja ehk eraldi laegast reguleeritava käetoe all mudelil polegi ning esemete organiseerimiseks saab laekas muuta vaheseinte ja näiteks topsihoidjate raami asukohta. Tagumine rida saab kolm taskud kummagi esiistme tagaküljele, suured ukseraskud ja topsihoidjatega käetugi.

Pagasiruumi osas teeb seitsmekohalime Tayron oma 345-liitrise pakiruumiga ära isegi oma oodatust praktilisemale vennasele ehk Škoda Kodiaqile (340 liitrit), ent pistikhübriidsena ja viiekohalisena uustulnuk legendi troonilt maha ei lükka. E-Hybrid jääb Kodiaq iV-le alla 40 liitriga, omades 705-liitrist ruumi, ning viiekohalisena mahutab Tayron kuni 850, mida 60 liitrit vähem kui kõige ruumikamal Kodiaqil. Olenemata sellest on Tayroni pagasiruum aga väga praktiline ning avara ligipääsu ja elektrilise luugiga ka igati universaalne. Esemete organiseerimiseks on kaks korralikku kotikonksu, haagid nurkades, küllalt ruumikas laegas põranda all ja pesad rattakoobaste taga ning laadimisel tuleb ületada vaid sentimeetrine künnis. Kolmanda istmerea seljatoed klapivad kokku 50/50 ja teise rea omad 40/20/40 suhtes, olenemata sellest, et on pikiteljel reguleeritavad 60/40 suhtes.

Standardvarustuses esindab armatuuri tsentri ees paikneval paneelil multimeediat 12.6-tolline ekraan, mis tegelikult juba igati piisava suurusega, kuid soovi korral saab “väikese” kuva asendada ka demoautos olnud 15-tollise lahendusega, mille terav ekraan kenasti reisijate vaateväljas ja käeulatuses ning mis tervikuna igati kiire ja sujuva opereerimisega. Tarkvaraliselt jookseb süsteemil korduvalt testitud Volkswageni kontserni värskeim lahendus, mille puhul tegemist ühe turu kõige kasutajasõbralikuma ja kaasaegsema lahendusega. Ei midagi liiga edevat või funktsioonide rikast, vaid lihtsa ülesehitusega intuitiivne ja maitsekalt konfigureeritav tervik, tänu millele kõik funktsioonid ja seaded lihtsasti leitavad ja kasutatavad. Graafikad on samuti kaunid ja selged, ning vahetavad värvipaletti sõltuvalt atmosfääri režiimist. Isikupärastamise osas saab juht konfigureerida endale erinevatest elementidest kokku meelepärase koduvaate ning muuta kiirteenuppe ekraani ülemises vasakus nurgas. Ekraani alumisel äärel on pidevalt leitavad peamised kliimaseaded ning ekraani alt leiame ka Volkswagenitele omased puutepinnad helitugevuse ja õhutemperatuuri reguleerimiseks.

Sarnaselt Tiguanile saab helitugevust Tayronis aga reguleerida ka füüsilise rullikuga keskkonsoolis, mis oma puutetundliku ekraaniga on multifunktsionaalne ning võimaldab muuta ka sõidu- ning salongi atmosfääri režiime. Helisüsteemi poolest oli demoauto varustatud 480-vatise Harman Kardon lahendusega, mis vajab küll kohati redigeerimist ja ei võimalda erakordselt valjut helitugevust, kuid esitab palasid suures pildis siiski igati kvaliteetselt ja dünaamiliselt. Samuti on Tayron varustatud kõne võimendamise funktsiooniga, mis võimaldab esimese rea sõitjate juttu tagumistele reisijatele kõlaritest taasesitada. Kolmerealiste puhul on suure seltskonnaga reisides tegemist väga teretulnud lahendusega. 

Terava ekraaniga ja sujuvalt opereeriv 10-tollise kuvaga täisdigitaalne näidikutabloo on sarnaselt vennasmudelile integreeritud üle armatuuri laiuvale paneelile ning on läbi rooli ava kenasti juhile näha, kuid nagu öeldud, omab kaugemale ulatuva armatuuri tulemusel Tayronis ka kerget varjukit. Tarkvaraliselt on lahendusel kolm üldist vaadet, kus valikus klassikaline vaade kahe analoogstiilis kellaga, minimalistlik vaade inforuutudega ning sportvaade, mille tsentris domineeriv tahhomeeter. Samuti saab kõikide asendiplaanide puhul muuta ka täpsemalt kuvatavaid info tüüpe, tänu millele leidub meelepärase disaini ja teabega kuva igale maitsele. Visuaalid on läbivalt minimalistlikud ja nägusad, tänu millele info lihtsasti leitav ja mõistetav, ning Tayronile on saadaval informatiivne ja kvaliteetne esiklaasinäidik.

Tarbijate tungival soovil on rooli osas Volkswagen truuks jäänud oma füüsiliste nuppudega kolmekodaralisele, mis on kvaliteetselt kokku pandud meeldivatest materjalidest ning püsib tänu oma ergonoomilisele disainile ja lihtsusele igati kindlalt ning mugavalt käte vahel. Tõsi, Tayronis on see rool ootuspäraselt proportsionaalselt pigem väikese läbimõõduga, ent kasutajakogemust see grammigi ei sega ning kui miski töötab, siis pole seda mõtet ka hakata parandama. Nagu öeldud, tagavad multifunktsionaalsuse füüsilised nupud äärmistel kodaratel, mida tänu läbimõeldud asendiplaanile ja reljeefsustele mugav kasutada ka pilku teelt tõmbamata. Vasakpoolsed juhivad juhiabilisi, parempoolsed multimeediat ja näidikuid. Käigukangi leiame roolisamba paremalt küljelt ja kojameeste reguleerimine on liikunud suunatulede kangile. Kodarate tagant leiame ka plastist käigulabad ning roolile on saadaval ka soojendus.